Moodne teema – asendada harilik tee vene variandiga.
„Ivan-Tšai” ehk teise nimega Koporje tee on praegu kuulus imejook ehk tee, mis on valmistatud fermenteeritud ahtalehisest põdrakanepist.
See on väga populaarne, oma maitse- ja väidetavate raviomaduste tõttu.
Inimesed on väga altid uskuma kuuldusi selle tee kohta.
Liigub palju ringi ka pettureid, kes pakuvad justkui seda õiget „Ivan-Tšaid”.
Teadmiseks... fermenteeritud tee korral on lehed peaaegu mustad, tavalisel meetodil kuivatatult jäävad lehed rohelised.
Ometi on ka neid, kes eelistavad tarvitada põdrakanepit vanal moel, lihtsalt tavaliselt kuivatatuna.
Ühed inimesed kiidavad ühte, teised teist. Palju on neid, kes ei tea, kumma meetodi kasuks otsustada.
Kui palju on aga „Ivan-Tšai” kuulsuses tõde tegelikult?
 |
| medium.com/@ivansherbs |
INFOST „Ivan-Tšai” KOHTA:
Üldiselt on kõigi „Ivan-Tšai” tootjate veebilehtedel olevad andmed peaaegu identsed ning vaid täiendatud emotsionaalsete "üksikasjadega".
See tähendab, et info on hakanud elama oma elu, on evolutsioneerunud iseseisva arengu ja isegi dogma tasemele.
Kiidetakse teatud asju, mis info tõsisemal ja sügavamal uurimisel ei leia aga tegelikult kinnitust:
Väidetavalt pärineb „Ivan-Tšai” ehk Koporje tee Koporje nimelisest kohast Venemaal. Aga üheski vanas kroonikas pole sellenimelisest kohast ega ka sellest teest midagi kirjas.
Ei ole ühtki fakti, mis tõestaks suurte koguste „Ivan-Tšai” müüki Venemaalt välismaale. Pole isegi mainitud selle joogi kui ekspordikauba nime.
Väidetavalt sai see vene tee 18. sajandil Suurde Briti Entsüklopeediasse, aga seal „Britannica`s” pole tegelikult selle „Ivan-Tšai” kohta ühtki artiklit ega mainimist.
Väidetavalt eelistasid inglased kaua aega põdrakanepi teed tavalisele teele. Aga tegelikult ütleb ajalugu, et nad ei teadnud sellest teest midagi.
Kaupmehed Inglismaal ostsid aga heameelega sisse, et segada musta või rohelise tee hulka. Siin selle kohta kirjutis „Britannica”`st https://www.britannica.com/plant/fireweed
Seda teed võidi ka Venemaal kasutada õige importee (Hiina ja India) sisse segamiseks ehk võltsimiseks, sest importtee oli kallis ning kaupmehed said niimoodi head tulu teenida. Selles, mis toimus siis teekaubanduses, saab lugeda SIIN: https://vk.com/doc-42894909_261622008?dl=d599c8e2e6beab8645
Seoses raudteevõrgustiku laienemisega muutus importee odavamaks ning ei olnud enam mõtet põdrakanepi teed sellele sisse segada ning nii kadus see „orbiidilt”.
Väidetavalt tekitas „Ivan-Tšai” õudust Hitleris ja fašistides üldse, sest tõstvat Punaarmee sõdurite vastupidavust ning seetõttu tahtsid sakslased hävitada kõigepealt Koporje teevabriku. Selle kohta kokkumonteeritud filmis (https://www.youtube.com/watch?v=RuTMNvK2B3A) osalenud inimesed aga ei teadnudki tegelikult, milles nad osalevad ja millest jutt.
Unikaalse eliksiiri väidetav looja Badmajev ei puutu üldse asjasse. Ta tegeles tegelikult ainult hiina-tiibeti meditsiiniga. Ei ole mingeid tõendavaid dokumente, et ta oleks tegelenud selle eliksiiriga või üldse põdrakanepiga.
Väidetav anglo-sakside vandenõu „Ivan-Tšai” (et revolutsiooni põhjuseks oli põdrakanep, selleks et põdrakanepiga koos hävitada vene rahvas ja riik) on samuti tühjast kohast ehk nö lambist võetud, st sel pole mingit alust.
Kokkuvõtteks..
Ajaloolised andmed „Koporje ime” ehk „Ivan-Tšai” kohta – need on väljamõeldised.
Enamus „Ivan-Tšai” ajaloost on kirjutatud umbes 15 aastat tagasi ning visatud inforuumi ehk informaatilistesse võrkudesse, abistamaks turustamist ehk müüki.
Muidugi, ahtalehise põdrakanepi enda raviomadused on küll teaduslikult tõestatud, aga samas ei ole uuringutes leitud, et need oleks mingid nii väga erilised nagu rahva hulgas arvatakse.
Ei saa öelda, kumb on parem,
kas põdrakanapi fermenteeritud tee ehk „Ivan-Tšai” või siis lihtsal meetodil kuivatatud taimest tehtu.
VÕRDLUS:
Raviomadused - praktiliselt samad, enam-vähem, ehkki toime pisut teine. Näiteks prostatiidi korral soovitatakse just fermenteerimata varianti.
Fermenteerimine tõstab valgusisaldust, samuti põletikuvastast toimet ja muudab kasulikud ained paremini omastatavaks.
Seoses sellega raviks vajalik tarvitamisaeg lüheneb, samuti lubatud tasside arv päevas.
Fermenteerimata droog sisaldab (rohkem) alkaloide (alkaloidid on väikeses koguses organismile abiks), mistõttu liiga kauasel tarvitamisel hakkab ka nö maksa peale.
Seetõttu võivad juba fermenteeritud teed juua ka lapsed ja rasedad ning rinnaga toitvad emad, pluss maksahaiged; muidugi ikkagi ainult teatud aja jooksul ja koguses.
Fermeneeritud tee puhul on ohutu teha 2 kuu pikkune kuur ja siis 1 kuu pausi, kusjuures päevas tohib juua 2-3 tassi. Fermenteerimata tee korral aga on ohutu, kui kuur on kuni 2 nädalat.
Fermenteeritud tee üle 2 nädala joomine kaasa tuua ka kõhulahtisuse. See tee ei sobi neile, kellel on kõrgenenud verehüübivus.
Fermenteeritult säilivad raviomadused droogis kauem.
Fermenteerimine muudab tee maitset. Paljudele tundub maitsev, aga osadele inimestele ei meeldi. Tavalisel meetodil rohelistest lehtedest tehtud tee on lihtsalt nö „heina” maitsega.
Lihtsam on teha tavalist teed. Nii nagu on seda praktiseerinud tavalised külaravitsejad, sajandeid.
Fermenteerimata tee sobib ravitsemiseks üldiselt paremini.
Lõpetuseks..
Igaühel on võimalik leida, kumb variant sobib just talle.
***
Tõlkinud ja toimetanud Ingrid Soosaar.
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.