Kui vana te olete?
Ärge kiirustage sellele pealtnäha lihtsale küsimusele vastama, sest Rootsi teadlane nimega Friesen on sellele juba teie eest vastanud - keskmine täiskasvanu on tegelikult 15 ja pool aastat vana.
Kui
näiteks teie passis on kirjas, et olete 60, on teie silmaläätsed
keskmiselt 22 nädalat vanemad, samas kui teie nahk on vaid 2 nädalat
vana. Selgub, et 37–40-aastase inimese ribide vaheliste
lihasrakkude keskmine vanus on 15 aastat ja soolekoe (välja arvatud
epiteel) keskmine vanus on 15,9 aastat.
Bruce Wetzel (photographer). Harry Schaefer (photographer) – Image and description: National Cancer Institute, Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=1243646
Väidet, et meie keha uueneb peaaegu täielikult iga 7 aasta tagant, korratakse ühest populaarteaduslikust raamatust teise. Vanad rakud surevad järk-järgult välja ja uued astuvad asemele.
Rakud küll uuenevad, aga keegi ei tea päriselt, kust pärineb müütiline arv „7“. Mõne raku puhul on uuenemisperiood enam-vähem täpselt määratletud: vererakkudel 150 päeva, mille järkjärgulist uuenemist saab pärast vereülekannet jälgida, ja naharakkudel 2 nädalat, mis naha sügavamatest kihtidest väljuvad, järk-järgult pinnale rändavad, surevad ja kooruvad.
Meie keha uueneb pidevalt. Iga päev ilmub miljoneid uusi rakke, samas kui miljonid vanad surevad. Rakud, mis on väliskeskkonnale kõige enam avatud, uuenevad kõige kiiremini. Näiteks naharakud uuenevad keskmiselt iga 3 nädala tagant, samas kui sooleseinu vooderdavad rakud (mis moodustavad pisikesed hatud, mis omastavad toidust toitaineid) uuenevad iga 3 kuni 5 päeva tagant.
Keele pinnal olevad retseptorrakud, mis aitavad meil toidu maitseid eristada, uuenevad iga 10 päeva tagant. Punased verelibled ehk erütrotsüüdid uuenevad keskmiselt iga 120 päeva tagant, seega on meie kehas toimuvate muutuste jälgimiseks soovitatav teha täielik vereanalüüs iga 6 kuu tagant.
Maksarakud uuenevad iga 300–500 päeva järel. Kui hoiduda alkoholist, rasvastest ja vürtsikatest toitudest ning ravimitest, saab teie maks täielikult puhastuda 8 nädalaga. Muide, maks on ainus organ meie kehas, mis suudab täielikult taastuda pärast 75% koe kaotamist.
Alveoolid (bronhide otstes asuvad õhukotid) uuenevad igal aastal ja kopsude pinnal olevad rakud uuenevad iga 2-3 nädala tagant.
Luukoe uueneb pidevalt – luud paranevad pärast luumurde just luude taastumise teel. Kuid meie skeleti täielikuks uuenemiseks kulub 7–10 aastat.
Küüned kasvavad 3-4 mm kuus, samas kui juuksed kasvavad keskmiselt ühe sentimeetri võrra. Juuksed võivad mitme aasta jooksul täielikult muutuda, olenevalt nende pikkusest. Arvatakse, et meeste juuksed muutuvad iga 3 aasta tagant, samas kui naistel võib see tsükkel kesta 7 aastat või rohkem.
Mida keerulisem on koe struktuur ja funktsioon, seda pikem on selle taastumisprotsess. Närvikude peetakse meie keha kõige keerulisemaks koeks. Kuigi teadlased uskusid varem, et see ei saa taastuda, on nüüd avastatud, et ka selles on võimalikud regeneratiivsed protsessid.
Aju, silmaläätsed ja süda varjavad teadlastele samuti palju lahendamata saladusi, kuna neid organeid pole veel täielikult uuritud. Praegu usuvad teadlased, et nende taastumisprotsess on väga keeruline ja praktiliselt võimatu.
Neuroloogina
on Frieseni loomupäraselt kõige rohkem huvitatud ajust. Loomkatsete
ja ühe vähki surnud patsiendi kogemuse põhjal, kes nõustus
nõrgalt radioaktiivse isotoobi süstimisega ajju, on teada, et
pärast sündi ilmuvad uued neuronid ainult 2 piirkonnas:
hipokampuses ja vatsakeste ümber.
Seni on uus meetod
mõõtnud vaid mõne ajupiirkonna vanust. Frieseni sõnul on
väikeajurakud keskmiselt 2,9 aastat inimesest nooremad. On teada, et
väikeaju vastutab motoorse koordinatsiooni eest, mis vanusega
järk-järgult paraneb, seega võib eeldada, et umbes 3-aastaseks
saades on väikeaju täielikult moodustunud. Ajukoor on inimesega
sama vana, mis tähendab, et see ei arenda kogu elu jooksul uusi
neuroneid. Ülejäänud ajuosi uuritakse endiselt.
Üksikute kudede ja organite vanuse mõõtmine pole pelgalt uudishimu küsimus. Rakkude uuenemiskiiruse tundmine võib aidata meil ravida katarakti, rasvumist ja teatud neuroloogilisi haigusi. 2004. aastal avastasid Columbia ülikooli (USA) teadlased, et depressioon põhjustab hipokampuses liiga väheste uute neuronite teket ja mõned antidepressandid stimuleerivad seda protsessi. Alzheimeri tõbi on seotud ka ebapiisava neurogeneesiga hipokampuses. Parkinsoni tõve puhul on teada, et vanade rakkude surma ei tasakaalusta uute teke.
Uute rasvarakkude tekkimise sageduse teadmine aitab ravida rasvumist. Keegi ei tea veel, kas see haigus on seotud rasvarakkude arvu või suuruse suurenemisega. Uute rakkude moodustumise sageduse teadmine maksas ja kõhunäärmes viib uute diagnostika- ja ravimeetoditeni maksavähi ja diabeedi korral.
Südamelihase rakkude vanus on pakiline küsimus. Eksperdid usuvad, et surevad rakud asenduvad kiulise sidekoega, mis põhjustab südamelihase nõrgenemist aja jooksul. Siiski puuduvad lõplikud andmed. Frisen ja tema meeskond töötavad praegu südame vanuse kindlaksmääramise kallal.
Ameeriklased on õppinud silmaläätse vanust mõõtma. Selle keskne osa moodustub läbipaistvatest rakkudest embrüonaalse elu kuuendal nädalal ja jääb sinna kogu eluks. Läätse perifeeriasse lisandub aga pidevalt uusi rakke, mis muudab selle paksemaks ja vähem painduvaks, mis mõjutab selle võimet pilte fokuseerida. Selle protsessi uurimise abil võib leida viise, kuidas katarakti teket 5 aasta võrra edasi lükata, väidab Bruce Buchholz Lawrence Livermore'i riiklikust laborist (USA), mis viib läbi massispektromeetria mõõtmisi California ülikooli ja Frieseni labori tarnitud proovide põhjal.
Aga kui paljud meie keha "osad" pidevalt uuenevad ja lõpuks tunduvad oma omanikust oluliselt nooremad, tekib mitu küsimust. Näiteks kui naha pealmine kiht on vaid kaks nädalat vana, miks see ei püsi kogu elu sile ja roosa nagu kahenädalasel beebil? Kui lihased on umbes 15 aastat vanad, miks on 60-aastane naine vähem vilgas ja painduv kui 15-aastane tüdruk?
Põhjus peitub mitokondriaalses DNA-s. See akumuleerib kahjustusi kiiremini kui rakutuuma DNA. Just seetõttu nahk aja jooksul vananebki: mitokondrite mutatsioonid põhjustavad selle olulise komponendi, kollageeni, kvaliteedi halvenemist.
***
Tõlkinud Ingrid Soosaar
«New Scientist» materjalide põhjal
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.