"Tee headuse poole ei ole alati laulmine, vaid töö ja teenimine.
Kui sa karma ümber lükkad, tuleb see sind kummitama.
Vaimu kannatused on ainus redel lühimale teele.
Vähesed väljavalitud veedavad aastakümneid kannatusi ühe päevaga.
Parem kibe karikas kui kibe elu.
Maksa oma hotelliarved – ja kummardusega kantakse su kohvrid laevale."
(Jelena Roerich „Agni Jooga” ehk „Elava Eetika õpetus”)
*
Inimesed on sõna "karma" väga armastama hakanud. Maailma eri paigus korratakse seda küll, aga keeldutakse selle tähendust mõistmast. Inimesed väidavad kergesti, et on loonud karma, aga ei võta midagi ette, et sellest vabaneda. Samal ajal väljendavad nad alati usku, et kuskil on olemas nö karma isandad, kes ei kõhkle isegi kõige rängemat karmat muutmast.
Inimesed eelistavad luua karmat nii tegude kui ka mõtetega, samas kui kusagil mägede taga peaksid need nad vabastama kõige rängematest tagajärgedest.
Kui inimesed räägivad karmast, käituvad nad nagu lapsed. Keegi peab nende pahategude eest maksma. Karma kasv inimesi ei häiri, aga hiljem õpivad nad kurtma ja pahaks panema, mis ainult süvendab tagajärgede voogu.
https://pixabay.com/illustrations/ai-generated-yinyang-balance-8455871/
Karma on õiglane, sest ta loob igale mõttele, sõnale ja teole vastava meeldiva või mittemeeldiva tagajärje, mille valmistab ette inimene ise.
Esoteerikas peetakse inimkonda instrumendiks, mille kaudu füüsiline maailm areneb, ja inimese peamine eesmärk on olla peente energiate kanal või edastaja sellesse maailma. See on karma peamine nõue: inimene peab olema puhas (läbipaistev) niivõrd, kuivõrd oma missiooni täitmine on võimalik. Ja missioon määrab energiate spektri, mille piires ülekanne on ette nähtud. Hing ise sõnastab oma missiooni, lähtudes inimese eesmärgist, mis on graveeritud tema atmilisse kehasse.
KARMA LIIGID
Karma klassifitseerimiseks on mitu skaalat. Näiteks on olemas individuaalse karma klassifikatsioon hierarhiliste tasemete järgi. See hõlmab karma kõrgeimat taset – hinge saatust (kujuneb välja paljude kehastuste jooksul atmilises kehas); vahepealset taset – inimese missiooni (kujuneb välja antud kehastuse jaoks buddhilises kehas); ja niinimetatud individuaalset karmat (kujuneb välja kausaalses kehas), mis tuleb tingimata täita antud kehastuses.
Karma mõjutab enamat kui ainult üksikisikut. Teine skaala eristabki globaalset, grupi- ja individuaalset karmat:
MAAILMA KARMA
See hõlmab "tingimuste kogumit", mis eristab meie maailma arengut teiste maailmade omast. Meil kõigil, inimestel, on karmiline kiindumus madalsagedusliku füüsilise maailmaga. Maailmakarma puudutab kogu maailma, ühendades kõiki inimesi üksteisega. Iga inimese rollil on otsustav mõju kogu maailma tagajärgedele.
GRUPI KARMA
Perekonnakarma puudutab kogu perekonna tegusid nii olevikus kui ka minevikus. See kollektiiv hõlmab ka naabreid ehk kogu inimest ümbritsevat gruppi.
Kui me räägime rassiteadvusest, grupiteadvusest ja rahvusteadvusest, peame silmas näiteks ka seda, et kui üks uudisüritus pälvib laialdast tähelepanu (olgu selleks jalgpallimatš, rahvuslik katastroof või võidukas Kuule maandumine), hakkab tohutu hulk inimesi ühiselt mõtlema, tundma ja tegutsema. On lihtne mõista, et selline energia kollektiivne kategoriseerimine võib viia kollektiivse karma tekkimiseni.
Näiteks grupivägivalla, mässu või revolutsiooni korral samastuvad indiviidid kindla grupi või ideoloogiaga. Tegutsedes selle grupiga kooskõlas, jagavad nad koos kõigi selle liikmetega vastutust ühiskonnale, linnale või kogukonnale tekitatud kahju eest ning on kohustatud kahju kollektiivselt hüvitama. Kogu see grupp kehastub kahtlemata koos või hinged tõmbuvad üksteise poole sobival ajal, kui neil on võimalus ühiskonda koos teenida.
Sellistesse olukordadesse sattunud hing võtab enda peale nii isikliku kui ka kollektiivse vastutuse. Üksikisikul pole õigust oma tegude eest gruppi süüdistada, kuid need teod seovad teda nii grupi liikmete kui ka nendega, keda need teod on kahjustanud.
See karma on loodud stimuleerima inimkonna arengut tervikuna. Inimkonna arenedes hakkab grupi karma neelama fragmente grupi liikmete individuaalsest karmast. Ja neid fragmente (näiteks rasked haigused, rahaline häving jne) saab kompenseerida grupi ühiste pingutustega (teaduslikud, meditsiinilised, rahalised jne).
INDIVIDUAALNE KARMA
See on hinge konkreetsete tegude tagajärg varasemates kehastustes. Inimene puutub kogu elu jooksul pidevalt kokku individuaalse karma mõjudega.
Individuaalset karmat saab jagada "kogunenud" ja "küpseks". Näiteks hing, kes on kehastunud ilusaks naiseks, patustab halastamatult ja korduvalt meeste vastu. Karma seadus täidetakse tema jaoks põhjuslikkuse põhimõtte kohaselt. See tähendab, et järgmises kehastuses peab ta kogema oma pattude mõju. Kuna hing saab aga kehastuda ainult mehe või naisena, ei saa ta oma patte ühe kehastusega tasa teha. Seega jaguneb karma akumuleerunud ja küpseks karmaks. Kogunenud karma võib jääda paljudeks kehastusteks välja nõudmata. Küps karma vajab aktiveerimist praeguses kehastuses.
Kehastumisel kombineerub individuaalne karma (me räägime küpsest karmast) embrüo esivanemate karmaga, mille hing ise kehastas. Seda kombineeritud karmat nimetatakse tavapäraseks karmaks. Muide, seda kinnitavad ka teadlase ja psühhoterapeudi Michael Newtoni uuringud, kes hüpnotiseeris oma patsiente ja saatis nad enne sündi maailma.
Esoteerika tõlgendab seda protsessi järgmiselt....
Isiksuse sünniks valmistudes loob hing individuaalsel karmal põhineva karmalise informatsiooni ploki, mis määrab ülesanded, mida ta (hing) peab antud kehastuses täitma (ülesanded on selgelt ja õigesti seatud, kuna näiteks emaduse väärtuste arendamine mehena on võimatu).
Järgmisena esitleb hing oma kogunenud karma Karma Isandatele ja näitab ära kavandatava kehastuse jaoks soovitud isiksuse embrüo.
Karma Isandad määravad kindlaks antud embrüo päriliku karma, sisestavad kõik andmed oma "taevaarvutisse" ja saavad vastuse, mis näitab, kas embrüo elutee võib lubada hingel kogunenud karmat maha töötada, lahendades konkreetseid karmaülesandeid või mitte. Kui need ülesanded sobivad hinge individuaalse karmaga, antakse talle luba kehastuda ja piltlikult öeldes antakse talle nimekiri "kokkulepitud" ülesannetest eluaegse karma kujul (nagu teatrikava). Selle protsessi käigus aktsepteerib hing teadlikult embrüo pärilikku karmat.
Näiteks lühinägelik laps sünnib lühinägelike vanemate perre. Hing, kellel pole vanemate vigadega mingit pistmist (näiteks öösel pikali lugemine), peab kandma seda "karistust" tegude eest, mida ta ei teinud. Pärimise teel saab omandada mitte ainult silmade värvi, veregrupi ja välimuse, vaid ka geneetilisi haigusi ja isegi perekondliku needuse. Lühidalt, see kõik on hind võimaluse eest kehastuda. Hing teab seda ja ometi tuleb ta Maale ikkagi.
Tavapärane karma (tuntud ka kui eluaegne karma), mille hing saab antud kehastuse eest, on hinge ja taeva vaheline vabatahtlik kokkulepe kogu inimese eluks. Seda ei saa muuta läbitöötamisega, kuna see hävitaks arvukad kollektiivsed karmaprogrammid, milles teised inimesed osalevad. See eluaegne karma on muutumatu ja astroloogide poolt ennustatav.
Abiellumise ajastus, laste sünd, toidueelistused, blondiinide eelistamine brünettidele, nõrk selgroog ja uskumus, et ainus väärtuslik tegevus on finantstegevus, on kõik ettemääratud. Päritud karma on hinge karmale tohutu lisa ja see ei sobi sellega (individuaalse karmaga) sageli hästi kokku, mis mõnikord viib inimese sisemiste konfliktideni. Kuid hing ise valis embrüo, et oma individuaalset karmat välja töötada.
Seega toimub isiklik areng kahe karmalise infovoo mõjul: embrüost pärinev spetsiifiline, pärilik voog ja eelmistest eludest pärinev abstraktne, individuaalne voog. Nende voogude mõistlik ja aus täitmine viib varem või hiljem missiooni aktiveerimiseni (sama karma raames) ning karma surve on vähem valusalt tunda.
Nagu Krayon väidab, koostame meie, inimesed, valmistudes Maale tagasi pöörduma, plaani, programmi oma järgmiseks kehastuseks, võttes arvesse mineviku sündmusi. See programm kirjeldab selgelt, mida peame õppima ja milliseid kogemusi omandama. Kõik terviseprobleemid, hirmud ja ärevus, rahalised raskused, probleemid pereelus jne (kui need on õppetunni õppimiseks vajalikud) või õitseng, tervis, kuulsus – kõik on meie poolt ette nähtud. Karmaga seotud elutunnid asetuvad üksteise peale nagu õrna kanga kihid ja muutuvad jäljenditeks, mis jäävad meie järgmisse ellu.
Tugev maine karma avaldub tunnete kaudu, mida me praegu ei suuda mõista, näiteks kõrgusekartus, hirm kitsaste ruumide, tule, vee jne ees. Need on vaid eelmistes eludes kogetud traumade jäänused. Me peame mõistma nende põhjust ja sellest hirmust üle saama.
Lisaks sisaldab inimene oma kausaalkehas ka tihendatud vormis astraal- ja mentaalkarmat. Me ei saa põgeneda oma mõtete ja emotsioonide eest konkreetses kehastuses – teisisõnu, oma reaktsioonide eest sündmustele.
Oletame, et on saabunud aeg, mil inimene peab maksma oma patu eest eelmises kehastuses. Karma isandad on talle planeerinud kaks võimalust selle eest tasumiseks, näiteks 20- ja 25-aastaselt. Elu sümboolsesse niiti seotakse karmasõlm. Õigel ajal ilmub pahatahtlik inimene ja lööb inimest kepiga pähe. Makse on tehtud, sõlm harutatakse lahti.
Aga siis tuleb inimlik reaktsioon. Nördinult löövad nad solvajale vastu, teenides endale uue patu. Ja järgmiseks hetkeks, mis on planeeritud nende 25. sünnipäevaks, seotakse automaatselt uus sõlm. Vaatamata muhule peas ja halvale tujule jääb karma töötlemata.
Tuleb märkida, et selliseid negatiivseid sündmusi nimetatakse esoteerikas karmaliseks mustuseks, kuna põhjuslikul tasandil olevad "hügieenilised meetmed" (need sõnad on jutumärkides) võimaldavad vabaneda selliste sündmuste voolust. Ja sellised "hügieenilised meetmed" on Kristuse jutluses sõnastatud sõnadega "Kes sind lööb paremale põsele, keera talle ka teine ette."
Need sõnad on võti individuaalse karma mõistmiseks.
Teise põse pööramine võib aga olla väga keeruline, eriti kuna teised ei saa sellest aru. Seetõttu võib katse seda järgida mõnikord viia negatiivsete emotsioonide allasurumiseni sügavale alateadvusse, mis omakorda võib viia kontrollimatu energia vabanemiseni (närvivapustuse või hüsteeriani) veelgi raskemate karmiliste tagajärgedega.
Olukord muutub veelgi keerulisemaks, kui inimene on minevikus toime pannud mitte ainult ühe, vaid mitu pattu. Siis, olenemata tema reaktsioonist (kas ta pööras teise põse või mitte) esimesele sündmusele, on teine sündmus ikkagi negatiivne. See käivitab nn buddhilise karma, mille läbitöötamine nõuab väärtuste ümberhindamist. Kuid ka seda pole lihtne saavutada.
Kas siis pole mingit väljapääsu? Alati on väljapääs! Mõnikord on see alandlikkus. Kujutagem ette järgmist olukorda. Mees palkab töötajaid, kes osutuvad ebaausateks ja toodavad defektseid tooteid. Ta vallandab nad palka maksmata. See juhtub ikka ja jälle. Kahtlustades, et nii paljud "halvad" inimesed on tema enda pattude tagajärg, otsustab mees end parandada. Ta annab kogu oma sissetuleku töötajatele ja parandab puudused ise tasuta. Kuid olukord kordub. Mees hüüab taeva poole: "Ma parandasin kõik. Kui palju te mind karistada saate?" Ja saab vaikse vastuse: "Nii palju kui ma teenisin." Lõpuks loobub ta kõigist katsetest füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseda ja asub tööle palgatöötajana. Ja asjad paranevad.
Kuid alandlikkus pole alati lahendus. Noor ülikoolilõpetaja leiab edukalt töökoha ettevõttes ja hakkab karjääriredelil ronima. Kuid siis, ühel erilisel juhul, jõi ta sõpradega veidi liiga palju ja jäi järgmisel päeval hiljaks. Ta sai noomituse. Paar kuud hiljem oli veel üks oluline joomise põhjus. Järgmisel päeval jõudis ta tööle õigeks ajaks, kuid ei suutnud tööd teha. Ta sai noomituse. Ta hakkas raske töö abil oma autoriteeti taastama, kuid umbes aasta pärast libastub ta uuesti, seekord joomas mitu päeva. Ta vallandatakse. Mida ta peaks tegema? Ise tagasi astuma? Mees on langenud karmatsüklisse ja "kepiga peksmine" on vältimatu. Korduvad negatiivsed sündmused on selge märk sellest, et inimene "ei näe" oma missiooni, sest missiooni tuntakse selgelt edasimineku teekonnana, mitte tsüklina.
Aga kuidas saab karmatsüklist välja murda näites, kus kedagi löödi 20-aastaselt kepiga ja ta seisab silmitsi uue löögiga 25-aastaselt? See on vältimatu. Lisaks alandlikkusele on võimalus nihutada reaktsioon kõrgemale tasemele. Kepi puhul tuleb reaktsioon nihutada füüsilisest ja eetrilisest tasapinnast astraalsele, mis tähendab löögi piiramist emotsioonide tormiga. Veel parem, nihutada see mentaalsele tasapinnale, st selgitada ründajale tema tegude viga. Sellist tegu on raske saavutada, eriti kuna kepiga ründaja on tavaliselt füüsiliselt nõrgem ja kiusatus on väga tugev. Aga kui seda ei tehta, korduvad sellised sündmused lõputult ja siis pole mõtet saatuse üle kurta.
Kahjuks on meil lihtsam vastata hoobiga hoobi vastu, haukuda tüütu inimese peale. Me tunneme kiusatust "maha laadida", näidata sellele jultunud inimesele, et ka meie pole kergekäelised. See on tüüpiline madalamate tšakrate, meie füüsilise teadvuse ilming. See on kõik, milleks me võimelised oleme! Me ei taipa, et mida rohkem me "maha laadime", seda rohkem kogume uut negatiivset karmat, ilma vana maha töötamata. Seda saaks vältida, säilitades meelerahu ja huumorimeele, aga ka armastuse ligimese vastu olukorras, kus keegi on avalikult ebaviisakas. Selline käitumine kindlasti leevendab olukorda ja võimaldab säilitada väärikust. Kuid see on juba vaimse teadvuse ilming, kõrgemate keskuste tegevuse ilming. See on kõige edukam viis oma karma maha töötamiseks.
Ja alati, et pääseda liiga karmide sündmuste eest, on vaja liikuda evolutsioonilise arengu kõrgemasse faasi. Purjusoleku näites on vaja oma väärtusi ümber hinnata. Valida, mis on inimesele olulisem: perekond, töö, autoriteet, austus või ohjeldamatu pidutsemine öösel, peavalud hommikul ja kõige kalli kokkuvarisemine.
Kuidas aga näiteks olla, kui on suutmatus emaga normaalset suhet luua. Kui inimene maha jahtub ja üritab emaga uuesti ühendust luua, lähevad asjad veelgi hullemaks. Mida ta peaks tegema? Kui arvestada sellega, et tema, tütar, valis oma ema põhjusega. Just ema aitab tal oma eelmise elu pattude ja pahedega toime tulla. Karmatsüklist pääsemiseks tuleb muuta oma väärtussüsteemi.
Ainult Vaim suudab Maajale („väärisiksus”) vastu seista.
Kõrge vaimsuse ja enesekontrolli tase võimaldab inimestel leida loomingulisi lahendusi ka kõige raskemates olukordades ja töötada läbi kõik karmilised arengud.
Oma karmaõppetundide läbitöötamisel valgustume. Igaüks meist töötab oma individuaalse karmaga.
***
Teatud usud on püüdnud hävitada kosmilise õigluse sügavat tähendust, kuid langesid ise ränka eksimusse.
Heitkem pilk rahvaste ja üksikisikute ajaloole ning näeme, et universaalse õigluse seadus on ilus.
Üldiselt arvatakse, et karma on tahe ja karistus meie elu kulgemise eest. Samuti on tavaline vaadelda karmat karistusena, kuid selle tegelikus tähenduses on karma töö. Karma on tegu; teisiti ei saa seda defineerida. Mõned usuvad, et karmat saab defineerida tagajärjena, kuid see sarnaneks karistusega ja õõnestaks seadust.
Mõttest sünnib füüsiline tagajärg. Samamoodi tekitab karma küllastumine lõpuks füüsilisi tagajärgi.
Pange tähele, et isiklik karma, grupikarma ja kosmiline karma tuleb ühendada ja siis selgub aeg tõena. Tihti kaasneb isikliku karma arenguga grupikarma. Mõned vaimud on täielikult karma poolt juhitud, mis tähendab, et nende teadmised vaimu kohta on minimaalsed – sellistel juhtudel on karma ainus võimalus evolutsiooniks.
Võib ette kujutada, kuidas karma põimub: isiklik, esivanemate ja rahvuslik. Näete riike, mis näivad kandvat mingit needust. Nende riikide ajalugu võib anda mingisuguse vihje, kuid võib olla ka põhjuseid, mida ajaloo lehekülgedel pole kirja pandud.
Inimesed võivad küsida: kas ühe inimese vastu suunatud ebaõiglus võib tõesti mõjutada tervet riiki? Võib-olla, eriti kuna paljud on kehastunud sama rahva sees. Kõik sellised asjaolud suurendavad inimkonna vastutust. Füüsilised omadused kanduvad edasi paljude põlvkondade vältel ja on veelgi kurvem, et inimesed ei arva, et kõiki karmilisi jooni saab edasi anda.
Võib mõista, kui palju keerulisem on grupi-, riigi- ja rahvuslik karma. Võib tajuda, kuidas Valguse ja pimeduse jõudude vaheline suhe süveneb, mitmekordistades Looduse reaktsioonide lahknevust. Võib näha, kuidas nõrgad vaimud on ärritunud, kuidas kinnisideed suurenevad ja kuidas need kinnisideed karmat keerulisemaks muudavad.
Seega toob iga vaim oma kogunemised ja teod inimestele. Rahvuslik karma saab tõusuteele jõuda, kui iga vaim mõistab oma vastutust.
Kuidas paljud vastutusest aru saavad? Nii vähe mõeldakse vastutuse suurele kinnitusele! Igaüks, kes võtab vastutuse puhta kergemeelsuse või iseka soovi tõttu, kannab kohutavat karmat.
Karma seadus eeldab selle inimese olemasolu, kellele see mõjub. Paljud eelistaksid täielikku hävingut, selle asemel et karmaspiraaliga leppida. Sellest ka vanasõna: "Karma on timukas, kes kaitseb oma ohvrit." Nii tahtsid inimesed vihjata, et karma kaitseb äärmuslikke kurjategijaid hävingu eest.
Tõepoolest, mõnikord võib märgata, et ilmseid kaabakaid on olemas, kuigi inimõiguste kohaselt peaksid nad olema täielikult hävitatud. Aga kas inimlikke meetmeid saab rakendada seal, kus toimib kirjeldamatu õigluse seadus? Kaabakad langevad sageli pikaleveninud haigusesse või naudivad head tervist, kuid selle asemel kogevad nad psüühilisi õudusi.
Ärme eelda, et julmusi saab õigustada vaimse häire tagajärjena. Vaatame sügavamale ja leiame sajandeid toiminud põhjused. Sellised tähelepanekud võivad anda ülevaate karma alustaladest. Targad ei karda seda seadust. Üldiselt jaguneb inimkond kahte tüüpi: need, kes seda kardavad, ja need, kes rahulikult selle tagajärgi aktsepteerivad. Vältige neid kartlikke. Võite olla kindlad, et nad tajuvad karma samme. Võib-olla ei tea nad enam tagajärgede päritolu, kuid sügaval "karikas" sees liigub ammu unustatud rästik.
Mõelge, kui lõhenenud on inimesed reinkarnatsiooni küsimuses. Mõned võivad aktsepteerida selle seaduse täielikku õiglust, kuid teiste jaoks on see koletu. Sellised inimesed mäletavad ka ähmaselt oma endist eksistentsi ja neil on põhjust karta omaenda tegusid. Seega võib täheldada inimkonna jagunemist.
Mõtleja kutsus oma jüngreid üles mitte kartma karma seadust. Vaimu ja mateeria lahusoleku ajastul tuleb seda, kes loob oma maailma arusaamatuste ümber, pidada hukule määratuks. Milleks ehitada ja sebida? Milleks kõik need unistused ja puudused, kui kõik ehitised lagunevad ja inimkonna pärandit ei saa laiendada? Seal, kus hukule määratud on endale väikese ringi määranud, möödub talle sama raadiuse piires kogu ruum. Kui harmooniline teadvus ütleb: "Oma töö vilju saab nautida igavesti," siis särab vaimu mõõk tõeliselt, osutades Lõpmatusele.
Enne Satya Yuga algust hargneb karma rull eriti kiiresti lahti. Võib küsida, miks nii paljud kuriteod ja jumalateotused näivad jäävat karistamata. Sellel on palju põhjuseid. Esiteks meeldib inimestele hinnata äikese, mitte välgu järgi. Teiseks ei pruugita märgata, kui järk-järgult sündmuste tsükkel lahti rullub. Kolmas põhjus peitub motiivis ja vanades karmalistes seostes. Ainult rafineeritud teadvus suudab tajuda, millal on ebasoovitava teo taga peidus hea motiiv. Kuid võib juhtuda ka vastupidine, kui näiliselt hea tegu on vastuvõetamatu mõtte tulemus. Kui ma räägin ruumilisest õiglusest, pean ma silmas tasakaalu seadust.
Tasakaalustamatuse ulatust ei saa maiste mõõtmetega mõõta. Ainult kõrgematelt tasanditelt on näha, kuidas tegu süveneb.
Me räägime mürgitilgast, aga üks väike sõna võib toimida võimsa mürgina. Kahju, et inimesed ei mõtle oma sõnade üle. Evolutsiooniprotsess võtab kaua aega, kuid inimese mõtte ja kõne kvaliteet ei parane.
Inimene on iseenda vastu halastamatu. Ta kurdab oma saatuse üle, aga unustab, et karistab ennast karmi karistusega.
Tuule külvaja lõikab tormi. Aga millal see torm puhkeb ja keda see mõjutab, sellele inimesed ei mõtle. Nad räägivad karmast ja piiravad seda oma meetmetega, aga karma toimib järk-järgult. See torm haarab paljusid ja selline tagajärg tabab ka tuule külvajat. Millal saabub tormi raevukas tagajärg? Õigesti öeldakse, et aja mõiste on suhteline. Seega ei mõõdeta tormi kuhjumist maiste tundidega. Üks asi on kindel: külvaja lõikab.
Võib täheldada, kuidas karma haarab enda alla mitte ainult otsese toimepanija, vaid ka kõik kaudsed kaasosalised. Pole ime, et ühe kuriteo eest kannatab terve rahvas. Paljusid kaasosalisi ei seo mitte kättemaksuõpetus, vaid vaimne omadus. Kes saab kindlaks teha, kus lõpeb veresugulus? Kes saab kindlaks teha, kus peitub algpõhjus? Kes saab otsustada, kes kuriteole verbaalselt ja vaimselt kõige rohkem kaasa aitas?
Keegi ei taha mõelda, kui kaugele karma liigub, ja keegi ei hakka uurima kogunenud kuritegude „karikat“, et leida, kuidas neist said kuriteo kaasosalised. Me saame inimestele vaid seadust meelde tuletada, aga vaba tahe peab oma tee valima.
Aeg on tulemas. Planeedi sügavustes, rahvaste sügavustes, elu sügavustes toimub nihe. See tsükkel kinnitab nihet ja uute alguste tekkimist. Seega loome koos Uut Ajastut. Inimkond mõistab kõige vähem karma lahutamatust. Ometi kehtib see kosmiline seadus iga ilmingu kohta. Täpsemalt öeldes ei ole inimene pelgalt monaad, mis lõpetab oma evolutsiooniteed, vaid on osa Kosmose monaadist. Kõik Kosmose ühe monaadi sees loodud monaadid kannavad vastutust kogu Universumi olemasolu eest. Inimese ja Universumi nähtuste vaheline seos on vastastikku küllastunud ja on nii oluline mõista, kuidas üks kurjuse allikas takistab kogu progressi. Sündmuste käik näitab, kuidas ajalugu kordub. Selle juured peituvad samade monaadide ilmingutes. Muidugi viitab suure ehituse karma pimedusevürsti ja inimkonna lahutamatule seosele. Võimsate aluste langemine mõjutab paratamatult inimkonda. Kuid vaimu ülestõusmine võib üles äratada iga elu ilmingu, sealhulgas langenud Ingli.
Kuidas inimkond omaenda taevalaotust katab? Kõige paksem kiht on mina sfäär. Kõige tähtsusetum sfäär on kadeduse uss. Kõige hävitavam sfäär on eneseimetlus. Need sfäärid hävitavad perekondi, riike, kirikuid ja terveid ühiskondi. Inimlooming taandub hävingule.
Samal ajal kutsub Kosmos üles koostööle. Eelseisev muutus võib küll minema pühkida inimkonna loodud akumulatsioonid, kuid iga osaleja nendes akumulatsioonides kannab planeedi karmat.
Argus kõigi kontseptsioonide ees, mis ei vasta tõelisele teadvusele, viib inimkonna piirini, milleks on häving.
Vaimu jõud võivad inimkonna ummikseisust välja juhtida, kui see puhastab oma mõtlemist. Iga suur printsiip on algus, mis ülendab vaimu. Kõrgemate printsiipide otsimine on esimene ülesanne. Seetõttu peab Kõigekõrgema poole püüdlemine olema kõige pakilisem küsimus. Inimkond peab oma tegude ümberkujundamise üle järele mõtlema. Lunastuse karma läheneb. Iga püüdlus peab olema suunatud Valguse Allika poole.
Nii vähe mõeldakse loomise aluseks olevatele alustele, ometi on see nähtus kõige elulisem. Loomingu vundamendile pannakse kõige kindlam ja kestvam kinnitus. Kõigist alustest on kõige tulisem südamemagnet. Südamemagnet koosneb aastatuhandete kogunemistest; see väljendab karmat ja külgetõmmet. Nii nagu päikest ei saa asendada, jääb ka süda võimsaks loojaks. Südame tuline magnet on loomingu alus.
Igaüks, kes mõistab evolutsiooni paratamatust, kergendab juba oma saatust. Igaüks, kes mõistab inimkonna hüvanguks töötamise seadust, aitab juba iseennast tema tõusuteel. Igaüks, kes suudab õppida armastama neid rahvaste otsustavaid teid, aitab iseennast. Nii saab suurest vastutusest kerge koorem. Mõtleja ütles: „Õpi töötama kogu inimkonna heaks.“
Maitreya ajastu kinnitab naist. Lõppude lõpuks on Maitreya ilmumine seotud Maailmaema kinnitamisega minevikus, olevikus ja tulevikus.
Urusvati teab iidset õpetust kergest karmast. Paljude maiste rännakute ajal koguneb inimesele raske põhjuste koorem, mis toob kaasa paratamatuid tagajärgi. Ei tohiks eeldada, et karma koorem koosneb ainult kohutavatest kuritegudest. See koguneb järk-järgult laiskuse, ebaviisakuse, tänamatuse ja paljude teadmatuse joonte kaudu, kuid kõige eest tuleb maksta hinda ja see hind on vältimatu.
Kuid leping räägib kergest karmast – mida see tähendab? Vaba ja hea tahe võib karma raskust pehmendada. Selleks aga peab inimene juba maises elus tunnistama, et tema taga võib lohiseda pikk seletamatute kuritegude saba. Tänu sellele teadlikkusele suudab inimene kannatlikult ebaõnne taluda ja seda isegi oma tahte abil leevendada; nii moodustub kerge karma.
Kui ignorantsed peavad maksma karmi hinda, aitab avardunud teadvus maksta kergemat hinda. Seega, oma teadvust laiendades aitab inimene oma teed kergendada.
Kerge karma leping kehtib nii maise kui ka üleilmalise elu kohta. Ja peenes maailmas saab inimene aru, mille eest ta maksab, ja võib olla üllatunud, et tema vägivaldseid tegusid ei hinnata vastavalt tema arusaamisele. Väike tegu on mõnikord väärtuslikum; seega laske inimese südamel aidata tal seda eristada.
Kui vaim laseb end võluda maajast ja eneserahuldamise nähtustest, siis on vaja haamrit ja sirgjoonelise teadmise arendamist; kui vaim on rikkuse kiirgusest pimestatud ega suuda näha selle kaduvust ning arvab, et kuldkangi abil saavutatakse õnn, siis tuletagem meelde kõiki haiguse ja hävingu ähvardusi.
Kuid vaimu sõdalane särab nagu Valguse ilming, sest teda valgustavad Lõpmatuse tulekiired. Tuleb mõista vastust ja püüelda kõigi värvide ja tuledega Kosmose poole.
Teadvuse tipul kõlab saavutus kooskõlas evolutsiooniga. See on igavene, väsimatu tõusutöö!
Ainult tahtejõu voolud juhivad karmat. Kuid karma voolu peatamine on sama ohtlik kui igavese öö kutsumine.
Edasilükatud karma toimib kümnekordselt. Inimesed peavad mõistma, kui palju nad saavad karma tagajärgedele kaasa aidata. Nad peavad mõistma, kui kahjulik on minevikus vaimselt peatuda. Parem, palju parem on mõelda tulevastele tegudele. Laske need olla täiuslikud, laske neile rakendada tugevaimat soovi. Parema tuleviku peale mõeldes kõrvaldatakse märkimisväärne osa karmast.
Kuid niinimetatud meeleparandust tõlgendatakse valesti. Seda mõistetakse kui kahetsust mineviku pärast, kuid sel viisil jätab inimene end ilma edasijõudmisest. Kas poleks parem asendada ebatäiuslikkus millegi täiuslikumaga? Sageli tuleb inimesi veenda tulevikule mõtlema. Laske laeval püüda oma määratud sadama poole ja mitte uidata mööda ookeani, otsides oma kadunud lasti. See on juba sügaval põhjas ja laev ei saa raisata aega viljatutele otsingutele. Parem on laeval kaotada osa oma lastist, kui mitte jõuda sadamasse, kus see ümber määratakse.
Elust on lugematu arv näiteid, kus tuleviku poole püüdlemine on kandnud suurimat vilja. Nii me mõistame õigesti suurt karma seadust.
Teadvus, mis haarab ainult olevikku ilma tulevikule mõtlemata, ei saa evolutsiooniga liituda, sest sellise teadvuse jaoks kaob ajastute ahel. Seega, kui teadvus laieneb, mahutab see suure juhtiva põhjuse ja tagajärje ahela.
Mineviku orjad ei suuda tulevikule mõelda ja takistavad seega oma edasiminekut. Sellised tragöödiad ei juhtu ainult maises elus; need on eriti kohutavad Üleilmalises Maailmas; seal kannavad nemad, mineviku orjad, kogu oma varasema elu koormat. Nad kannatavad selle koorma all, sest nad ei tea, kuidas mõista mineviku keerukust. Keegi pole neid õpetanud minevikku rahulikult aktsepteerima ja seda tulevikule rakendama. Nad ei tea, et ratsionaalse lähenemisega minevikule saavad nad isegi oma karmat kergendada.
Kuid Maa inimesed ei tea isegi, kuidas igapäevase minevikuga õigesti toime tulla. Isegi kõige väiksemgi minevik muutub julmaks rõhumiseks. See summutab iga püüdluse tuleviku poole. Iga viga peaks olema uus arusaam, mitte takistus. Iga ekslik komistuskivi saab rakendada tulevikule. Elu on täis vigu ja need võivad muutuda kohutavaks õnnistuseks, kui need ei nõrgesta julgust. Ärgem lihtsalt kurtkem ja süüdistagem saatust, mis on inimtegude loogiline tagajärg.
Mõtleja ütles: "Las võit mineviku üle avab tuleviku väravad."
Võib näha inimkonna kasvavat hullust, haaratud verevalamisest. Mitte ainult füüsiline mõrv on vastuvõetamatu, vaid ka psüühilised nooled, mis on suunatud ligimese pihta. Meeleheide, mis tapab elavat pranat, on samuti nakkav. Võib ette kujutada, kui palju enesetappe, nii otseseid kui ka kaudseid, aset leiab!
Enesetapp on südame rüvetamine ja äärmuslik teadmatus. Ka pahatahtlik mõrv on ebaviisakas.
Armasta elu kogu selle lõpmatuses, kogu selle piirituses. Kõige hullem haigus on eluväsimus; see äratab inimese magavad vaenlased. Inimene sureb paljudesse haigustesse ja selline enesehävitus on sarnane enesetapuga. Selle tagajärgi on tunda ka Üleilmalises Maailmas. Inimene kaotab oma iseseisva tegevuse. Ta uitab sihitult ringi ja kaotab võime areneda. Ja sellist vaimset langust on raske ületada.
Inimene ei suuda ette kujutada, et tema maine meeleheide, hirmud, enesehaletsus ja vihahoog võivad selliseid katastroofe põhjustada! Inimene arvab, et kõik vägivaldsed teadmatuse puhangud võivad jäljetult mööduda. Kuid igal tagajärjel on põhjus. Kui mitu korda on korratud: "Armastage tööd ja saage seeläbi kõrgema energiaga kaastöötajateks." Mõtleja ütles: "Sõbrad, armastage elu maa peal ja kõrgemal. Ärge kartke tulist maailma." Mõte tagasilöögist või karmast ei tohiks nõrgestada; vastupidi, see peaks motiveerima inimest kaunitele tegudele.
Siirad heateod ei ole vastuolus karma seadusega. On olemas kahjulik eksiarvamus, et ligimest ei tohiks aidata, et mitte rikkuda tema karmat – kahjulik eksiarvamus. Need fanaatikud keelduvad aktsepteerimast, et igaüks, kes aitab, tegutseb ka karma järgi. Inimene peaks pakkuma abi karmat arvestamata.
Abi sisaldab väärtuslikke emanatsioone, kuid loomulikult peab heategu olema siiras – iga inimene on iseenda otsustaja. Me hindame abi, kui see on antud instinktiivse tungi ajel. Inimesel pole vaja meeles pidada, miks ta võiks kedagi aidata. Paljud ei hülga abivajavat rändurit ilma, et nad mõtleksid imelisele teole, mida nad teevad. Ja see suhtumine on õige, sest omakasu hävitab kõik head tagajärjed.
Õigeaegne julgustamine on abi osutamisel samuti oluline. See on väärtuslikum kui paljud abistamise vormid. See, kes julgustab, annab osa oma energiast edasi ja selline oma parima rikkuse jagamine on väärtuslik. Las kõik, kes soovivad mõelda Üleilmalisele, tunnevad esmalt abistamise rõõmu. Selline rõõm on imeline ja see ei kuulu ainult jõukatele. Nõuanded võivad abivajajat ülendada ja igaüks saab jagada oma teadmisi. Sellises kasulikus pinges omandab abistaja uut jõudu ja leidlikkust. Õnnistatud on südamlik abi. Mõtleja õpetas: "Õpi aitama; see teadus on õnnistatud."
Karma voog voolab nagu oja ja teadvus saab selle voolu muuta ilmseks, ilusaks, pühaks ühenduseks.
Kosmiline järjepidevuse tegevus valitseb kõiges. Võib rääkida protsesside muutustest, kuid järjepidevuse printsiip valmistab ette evolutsiooni. Kosmiliste protsesside järjepidevus on nagu leek, mis peegeldub kogu avaldunud elu tegevuses. Avaldunud eluline pinge kannab endas järjepidevuse niiti. Pinge ja eraldatuse printsiip moodustab kosmilise aluse ühtse kombinatsiooni.
Kosmiline järjepidevus kinnitab ka meie karmat. Kinnitan, et selge arusaamine paljastab kõigi meie tegude järjepidevuse. Kosmiline tuli on pidev ja lakkamatu. Me peame mõistma, et Lõpmatus koguneb eluprotsesside ilmingutest. Põhjus ja tagajärg, mõte ja tegevus on eluprintsiibi karmalised ettemääratused. Kuhu katkematu ahel kaldub? Katkematu tee on avatud vaimule ja on Maailmaema sümbol neile, kes on valinud Valguse sümboli. Kuid see, kes uitab ja otsib pimedust, ei puuduta Ruumilist Tuld.
Ringjas püüdlus eksisteerib kogu Kosmoses. Kuhu iganes püüdlev vaim tormab, sünnivad tema elu ringid. Seega määrab täpse tõususpiraali eesmärgi vaim ise. Vaimu püüdlus jämedate ilmingute poole loob Kosmoses vastava ringi. Püüdlus kõrgemate ilmingute poole loob vastava ringi. Inimkond peab oma spiraali loovuse üle mõtisklema.
„Inimene on maailm.“ Tema püüdlus loob maailma ja karma peab lunastama mitte ainult maailmainimese, vaid ka maailmapüüdluse, kuni maailm sulandub püüdluse puhtusse. Seega kinnitab maailm lõpmatult evolutsiooni kulgu.
Ruumiline Tuli tõmbub Maakoore poole ja planeedi kroonikaid täidavad paljud maa-alused ilmingud. Loomulikult on kõik toimuv tihedalt seotud inimkonna ja tema tegudega. Seega loovad inimkonna vaimu põhjustatud nähtused planeedi karmat. Kui palju selliseid häiringuid põhjustab inimkonna vaim ja mõtte kvaliteet! Seetõttu kihistab mõtte kooskõla loodud kinnitustega ruumi, mis on küllastunud Ruumilise Tule ilmingutega. Nii sepistatakse planeedi elu ja inimkonna püüdlused peavad olema suunatud ruumi puhastamisele. Ärgem unustagem, et me oleme mikroorganismid, kes asustavad planeedi voldid. Me peame õppima mõtlema. Ükski loeng ei õpeta meile, kuidas mõelda. Mõtte kvaliteet kujuneb üksindusest kõigis ratsionaalsetes püüdlustes. Just mõtlemine lööb elu sädeme mateeria substantsist.
Me peame tunnistama oma vastutust oma mõtete eest. Inimkond kogub rasket karmat mitte ainult tegude, vaid ka mõtlemise eest. Mõtted toovad vaimule piina, sest sõnade ja mõtete vahel pole vahet. Ärgu keegi lootku edu saavutada füüsilisel teel. Karma ei ole kehas, vaid vaimus.
Teadmised, teadmised, teadmised! Kui inimesed vaid rohkem mõtiskleksid selle üle, et teadmised on pääste, siis selliseid kannatusi ei oleks. Kogu inimlik viletsus tuleneb teadmatusest. Seega on igasugune teadvuse laienemine koostöö evolutsiooniga. Iga nähtus, mis takistab teadvuse laienemist, on evolutsiooni vastane; seega on vaenlaste teod kuritegelikud ja nende karma on kohutav. Teadmised, kordame, teevad lõpu inimkannatustele. Peame teadlastele veel kord ütlema: "Nii nagu Einsteini teooriad ei tühista Eukleidese seadusi, vaid hõlmavad neid; nii nagu 3. dimensioon ei tühista tasapinna seadusi, vaid on neist lõpmatult laiem, nii on ka vaimse teadmise seadused lõpmatult laiemad kui kõik teie omad, kuid hõlmavad neid. Seega loobuge antagonismist; see takistab evolutsiooni."
Kui majesteetlik on põhjuslikkuse seadus! See sisaldab vastust igale küsimusele. Inimmeel on katastroofide küsimuse ees segaduses, kuid põhjuslikkuse seadus viib karma seaduseni. Inimene on katastroofide peale nördinud, kuid põhjuslikkuse seadus osutab nende päritolule. Inimest hämmastab kummaline tasakaalutus, kuid kosmiline seadus hüüab Kõrgema Õigluse järele. See, kes on vaimselt seotud põhjuslikkuse seadusega, on juba seotud tõega. Kui koolid ja templid kuulutaksid põhjuslikkuse seadust, siis tõuseks ka teadvus, sest see, mis on lahutatud olemise alustest, ei saa edasi liikuda. On õige väita, et algus ei saa eksisteerida ilma olemise ühtse tuleta ja kosmiline ehitus on samamoodi seda, ühendades seda, mis õigusega üksteisele kuulub. Seega on kõik Kosmoses ühendatud. Me peame aktsepteerima põhjuslikkuse seadust selle täies jõus.
Teised tulevad teie juurde kahtlustega karma seaduse suhtes: "Kas õelatel on võimalik nautida õitsengut, samal ajal kui väärilised kannatavad?" Öelge: "Nende karma, kes ei suuda maist õitsengut katkestada, on raske, sest nagu öeldakse, on õitseng vaimu surnuaed." Pealegi, nagu te olete märganud, ummistab maine õitseng vaimsed kõrvad. Kuid paljud varjavad suurimaid õnnetusi õitsengu varjus. Seetõttu ei rakenda keegi, kes teab, maise õitsengu mõõdikuid. Mõõta tuleb kõrguste järgi, arvestamata maa-aluste ojadega.
Aga kuidas inimesed oma suuremat karmat loovad – oma sisemist või välimist elu? Siseelu mõjutab karmat sajakordselt. Vaadake ükskõik millist kuritegu; see on väike osa sisemisest ettevalmistusest. Kui pikk selline ettevalmistus on! Kui palju naaberteadvusi on selliste hiilivate ettevalmistuste poolt mürgitatud ja kui palju paremaid võimalusi on keelatud – see pettekujutelm on täiesti ignorantne. Jällegi, tuline energia, mis suudab hiiliva lagunemise katkestada, on teadvusest kaugel. Nii lihtne on lagunemist õigeaegsete söövitustega peatada.
Jälgige, kuidas iga tegu mõjutab karma kõikumist. Näete, kuidas reetmine kõigis oma vormides käivitab kiiresti karma kogunemise. Kui kurb on näha inimesi endale kahju tegemas. Karma ei möödu reeturitest. Mitte kättemaks, vaid õiglus on pöördumatu. Miski ei saa tagajärgi ära hoida, sest põhjus ja tagajärg on liiga lähedal. Õpetaja ütles: "Kui inimene on juba aarete hoidlasse lastud ja varastab need, siis ei saa teda usaldada. Ta on endale karmi saatuse ette valmistanud; mõnikord tabab see teda kiiresti, aga eriti raske on see siis, kui ettemääratud saatus püsib." Nii defineeris Õpetaja reetmise mõõdupuu. Reeturi karma on ränk! Kõige rängem kõigist maistest kuritegudest.
Iga valesüüdistus, kahtlus ja väide koormab koheselt saatjat. On ebamõistlik loota, et vale tagajärgi saab edasi lükata või varjata. Need samad tagajärjed, nagu lubadused, juurduvad karmasse koheseks kõrvaldamiseks.
Urusvati teab, et silmakirjalikkus põhineb südametuses. Samal ajal tugineb side Kõrgeimaga südamele, südamlikkusele kõigis selle sügavustes. Südametuse raev võib olla väga suur, kuid see hõlmab tohutuid ringe. Inimesed mõtlevad lüüa ühte, aga lõpuks löövad nad paljusid. Selliste südametute lollide karma on ränk. Nende pomisemine Kõrgeima kohta on vastik, kui nende teod teotavad Kõrgeimat.
Mõte südametusest võib olla inimkonnale kõige talumatum solvang.
Oluline on meeles pidada, et ebaviisakus on vastuolus kõigi loodusseadustega. Iga ebaviisakas tegu loob nii koleda keerise, et kui inimesed seda näeksid, muutuksid nad oma tegudes tõenäoliselt ettevaatlikumaks. Ebaviisakuse karma on väga ränk. Avardunud teadvusega inimesed on ebaviisakuse suhtes eriti tundlikud – nad näevad seega, kui vastuvõetamatu ebaviisakus on.
Sõnad peavad kõlama kaunilt – selline harmoonia sünnitab ülevat mõtlemist. Teadvuse tõstmise kõiki vahendeid ei saa unarusse jätta. Ropp keel, nagu ruumiline nakkus, lagundab kogu intellekti. Inetus kõigis oma vormides on ohtlik haigus. Inimkond peab mõistma, kus peitub tervenemine ja kus lagunemine. On aeg omaks võtta maise eksistentsi puhastus. On vastuvõetamatu koormata ruumi needustega, mis tabavad ootamatult süütuid olendeid. Liikuvasse rahvahulka lastud nool võib tabada süütut inimest. Samamoodi võib mõtlemises lüüa sinna, kuhu karma on nõrga koha ette valmistanud. Võib-olla ilma sellise löögita võiks karma kuidagi muutuda, kuid löögi ebaõnn võib tabada teenimatult. Seetõttu peavad inimesed mõistma oma vastutust iga lausutud sõna eest.
Andestamise kontseptsiooni ümber on palju arusaamatusi. Need, kes andestavad, usuvad, et on teinud midagi erilist, kuigi tegelikult on nad lihtsalt kaitsnud oma karmat komplikatsioonide eest. Andestatu arvab, et kõik on läbi, kuid karma jääb tema omaks. Tõsi, see, kes andestas, ei sekkunud andestatu karmasse ega süvendanud seda, kuid karma seadus ise jääb mõlema osapoole kohal. Karma isandad saavad seda teatud määral muuta, kui puhastav tuli eredalt lõõmab, kuid selline leek ei sütti kergesti.
Tule süütamiseks tehti suuri ohvreid. Sellise eneseohverduse mälestust saab austada. Ilu elab sellistes üleskutsetes. Ei sajandid ega inimlikud rahutused saa lämmatada üleskutset ennastsalgavusele. On imeline, et isegi tänapäeval ei unustata kontseptsiooni, mis on kestnud läbi aegade.
Pahatahtlikkus on halb omadus. Võib olla kurb või nördinud, aga uhkustamine on inimväärikuse piiridest madalam. Lisaks toob ja surub uhkustamine peale osa uhkustamise ohvri karmast – seda tuleb meeles pidada. Lõppude lõpuks on uhkustamise ja laimu vahel õhuke piir.
Vihkamine tekitab kõige hullemat hullust. Õnneks on täielik vihkamine haruldane. Vihkamine kasvab jõudu ja omandab kavalaid, nähtamatuid liitlasi. Selline hullus võib muutuda üsna ohtlikuks, kuid vihkamise karma on kohutav. Sellised hullud jäävad tulihingelisteks vihkajateks isegi Üleilmalises Maailmas. Sellist karmat võib nimetada põrgulikuks; selle mõtted on suunatud ainult kurjuse rahuldamisele. Vihkamine on leppimatu. Selle omaduse järgi saab seda eristada erinevatest ilmingutest. Mõnikord aetakse seda segi karmusega. Vihkaja ei saa evolutsioonis püsida.V Ja võite ette kujutada, et evolutsioonist välja heidetud inimese teed võiks nimetada kohutavaks. Las inimesed mõistavad kiiresti, et vihkamine on halb teejuht.
Julmus alandab inimest. Julmus loob karmi karma. Joogi ei ole julm, sest ta on puudutanud Üleilmalist Maailma. Ta tunneb julmade inimeste asustatud pimedaid kihte. Ta teab, kui raske on sellistel elanikel üles tõusta. Ta teab, et julmus ei too maises elus mingit kasu. Joogi rakendab suurimat intensiivsust, et inimlikule julmusele halastusega vastu astuda. Teadmatud ei mõista, et julmus võib olla mitte ainult füüsiline, vaid ka vaimne. Viimane võib olla eriti eemaletõukav. Aga kuidas saab väita vaimset julmust, kui kahejalgne ei tunne vaimu üldse ära? Selline võitlus julmuse vastu on tõeline saavutus. Mõtleja tuletas meile meelde: "Julmus loob julma karma."
Igasugune tapmine on vastuolus tulise loomusega. Igaüks, kes on mõtisklenud tulise maailma üle, peaks mitte ainult hoiduma tapmisest, vaid olema ka kohustatud vältima verevalamist. Nad peavad mõistma, et verevalamine mitte ainult ei tekita segadust Peene Maailma teatud kihtides, vaid on vastuolus ka maise loomusega. Mõned rahvad keelavad kevadise puuvaigu valamise sarnastel põhjustel. Aga kui inimesed on iidsetest aegadest mõistnud puumahla tähtsust, siis kuidas nad saavad mitte mõista avatud vere tähtsust? Isegi peenmaailma minek ilma verevalamiseta vabastab inimese nende tumedate olendite lähenemisest, keda vere väljavool koheselt tõmbab. Lisaks neile füüsilistele põhjustele on aeg meeles pidada, mida tähendab elu enneaegne lõpetamine. Maiste vaenlaste hävitamine mõrva abil loob peenes maailmas võimsa vaenlase. Oleme inimestele korduvalt meelde tuletanud karmat, aga kui see sõna on mõnele ebameeldiv, nimetagem seda Taevaseks Õigluseks.
Ükskõiksus on nagu mädanenud kaev; isegi tähed ei peegeldu selles; seetõttu on rändurid ettevaatlikud selle lähedal peatumise suhtes. Surmava ükskõiksuse kohta võib tuua palju näiteid. See on inimesele hävitav mitte ainult maises elus, vaid veelgi enam üleilmalises maailmas; selline inimene ei suuda end täiustada ja vajub tahtmatult teadmatusse.
Ärge ajage ükskõiksust segamini rahuga. Rahu on helendav koidik, aga ükskõiksus on läbimatu pimedus. Rahu on rõõmunaeratus, aga ükskõiksus on irooniline irve. Inimesed püüavad sageli varjata teadmatust ükskõiksuse varjus, aga selline liitlane on väga ohtlik, nakkavam kui kõige surmavam haigus. Valgustunud vaimu jaoks surma ei eksisteeri, aga ükskõiksus on surma märk. Mõtleja ütles: "Isegi kõik loomad ei ole ükskõiksed."
Kahtlus on juba iseenesest väljakutse. Väljakutse võib olla teadlik, aga väljakutsed on eriti kaootilised, kui need tulenevad kahtlusest. Lisaks kõigile elu keerukustele viib kahtlus kergesti nakkuseni. Kui palju epideemiaid levib ainuüksi kahtluse abil! Haiguste karmaseemned paljastuvad kahtluse väljakutses. Hirmu piir on kahtlusest peaaegu eristamatu. Valvur peab olema valvas, aga mitte kahtlustav. Tasakaalu ei loo kahtlustamine. Julgus otsib põhjust, aga ei kahtlusta. Seega on kahtlus ennekõike teadmatus.
Urusvati mässab igasuguse piinamise vastu. See ei tulene närvide nõrkusest, vaid kaasasündinud arusaamast, et piinamist ei tohiks inimväärikuse nimel taluda. Inimeste ja loomade piinamiseks on palju erinevaid viise. Peame meeles pidama, et piinajate karma on väga ränk. Õigustatud piinamise väited ei saa õigustada kõiki toime pandud ebaõiglusi.
Sadismist on lihtne rääkida, kuid on kohutav näha, et selline mõeldamatu hullus jääb kontrollimata. Võib arvata, et inimlikku põhiomadust, millest me räägime, ei mõisteta; piinajaid on nii palju kogu maailmas, nii väikeseid kui ka kohutavaid! Ligimese tahtlik piinamine ei erine kõige metsikumatest ajastutest. Võib meenutada rahvahulki Rooma tsirkustes, aga kas tänapäeva rahvahulgad saavad kiidelda väärika käitumisega? Kas riietuse vahetus on mõjutanud teadvust? Peame seda olukorda meenutama, et mõista, millega me oma elupaigas silmitsi seisame. Kalk-südamelisust on raske muuta. Me näeme palju vaeva, ilmutades kõige võimsamaid mõtteid, kuid need tungivad harva kivisüdametesse. Päikesetõusu väge on võimalik tajuda ja päikesepranat varuda, kuid piinade vastu võitlemiseks on vaja mõõtmatut kannatlikkust. Me seisame pidevalt silmitsi kõige peenemate piinade näidetega, justkui oleksid inimesed vandenõu sepitsenud planeedi karma koormamiseks. Seega on mitte ainult sõda ja rahutused, vaid ka kool ja perekond täis alatuid piinu. Me peame mõistma, kui palju piinu ja nuttu Meie Elamuni jõuab. Me peame aitama kõiki.
Eriti raske on aidata inimesi, kes on karmasse kinni jäänud. On näha, et iga hea tegu kohtab mingisugust vastupanu just sellelt, keda aidatakse. See kinnitab erilise energia, karma kaitsja, olemasolu. Need, kes karmat häirivad, näivad kohtavat vastupanu. Kõik mäletavad, kuidas nende kasulikud nõuanded tekitasid kõige seletamatumat vastupanu. Mõistlikuks peetud inimesed hakkasid mõnikord rääkima vastupidiselt oma huvidele. Sellistel juhtudel tuleb otsida karmilisi põhjuseid. Karma kaitsja on väga võimas.
Inimeste juhatamine karma teel on meie töödes olulisel kohal. Me ei saa seaduse vastu rääkida, kuid oleme siiski valmis oma võimaluste piires vihjama parimale teele. Traditsioonides mainitakse sageli lähedaste ilmutusi, kes pakuvad kasulikke nõuandeid, kuid lisatakse, et neil on lubatud aidata ainult üks kord. Selliseid vihjeid võib leida erinevate rahvaste juurest ja läbi aegade. Tõesti, selline tunnistus on väga õige. Ainult erandjuhtudel on lubatud karmasse sekkuda ja tegutseda maiste meetmetega. Sõbrad, pidagem meeles, et isegi kõrgeimates sfäärides on karma seaduse poolt seatud piirangud. Ükski maine olend ei taipa, kui raske on neile materiaalse abiga läheneda. Vaimne abi eelneb tavaliselt, kuid sellist nõu võetakse harva vastu. Neid peetakse kokkusattumusteks.
Samuti oleme äärmiselt kurvad, kui Meie nõuanded tagasi lükatakse või nendega viivitatakse. Kuid isegi materiaalset abi ei võeta alati vastu. Vabanduseks tuuakse tavaliselt see, et Meie teed on liiga ootamatud. Inimesed ei suuda ette kujutada, et sellise abi tingimused võiksid olla täiesti maise otsustusvõime piiridest väljas. Sellised keeldumised tulenevad kujutlusvõime puudumisest. Inimesed suruvad endale peale ainult ühe lahenduse ja iga harjumatu otsustusvõime tundub rakendamatu. Seetõttu peame õppima kuulama ka vähimaid üleskutseid. Süda paljastab nende autentsuse.
Karma fenomen maksab rängalt iga tänamatuse teo eest ja isegi Valgusjõud jätavad vaimu omapäi, kui neid alustalasid rikutakse. Ja isegi kõrgeimatel tasanditel on seadus üks, sest see omadus tuleb saavutada sisemise tule kaudu ja vaim ise peab seda omadust arendama. Me ei tungi teadvusse, kui näeme selle tulise aluse puudumist. Kui karma seadus peab enne märki täidetud olema, ei saa olla halastust. Karma jõuab järele, kuid selle kvaliteeti saab muuta vabatahtliku ohverdusega võõrastele.
Karma muutmine tundub paljudele mõeldamatu, kuid nad eksivad, unustades ebamaise õigluse. Lõppude lõpuks saab inimene koheselt kogeda kõrgeimaid teostusi. Kus jalg ei saa kõndida, mõte saab lennata. Mõned kultused uinutasid inimesi magama ja sugestiooni abil sundisid neid kiiresti läbi elama kogu rasket tagajärgede teed. Nii mõistsid nad seaduse paratamatust, aga ka kiirendatud mõju. Mõte loob elu.
Energia ja tahe on karma valitsejad. Võib loendada juhtumeid, kus tahe on toonud kaasa muutusi karmas. Öeldakse, et niinimetatud meeleparandus esindab võimsat energiat, kuid parem on seda seisundit nimetada täielikuks teadlikkuseks. Inimene peab kõigepealt teadma, kus ja miks ta peab leidma uusi saavutusi. Täieliku teadlikkuse poole tuleb nõuda, sest ainult kõige teravam tahe suudab teel pöörde tuua. Palju kõhklusi, palju nõrku mõttevälgatusi, aga need ei keera saatuse võtit. Mõned uskumused dikteerivad, et inimesed teavitavad oma tegudest teisi. Kahtlemata on sellised ülestunnistused isikliku teadvuse arengus olulised, kuid see on alles esimene samm. Tuleb valmistuda iseseisvaks hinnanguks. Inimene seisab Juhi ees ja peab ise aru saama, millel on temas eriti positiivne või negatiivne tähendus. Ainult inimene saab mõista oma tegude allikat. Pärast kogu tegevuste jada jälgimist saate kindlaks teha põhjuse ja tagajärje. Nii saate iseseisvalt valmistuda järgmisteks katsumusteks. Mõned nõuavad pikki une- ja keskendumisperioode, kuid teiste puhul saate kohe alustada ettevalmistusi järgmiseks teekonnaks.
Karma tahtlik ja jõuline muutmine on vastuvõetamatu. Karma isandad lisavad iga vägivallateo hukkamõistu skaalale, kuid nad saavad kergendada Karmat seal, kus täiustusi ja ohverdusi on lugematu arv. Seega lihtsustame teed Tulisele Maailmale, kui soovime teha parima, mis suudame. Meie asi pole hinnata, mis on parim, kuid südame soov kannab meid juba väravate sära poole. Hoiduge igast isekuse mõttest, ärge laske südamel end lühimat teed mööda minna tõmmata. Süda on antud ainulaadse magnetina Tulisele Maailmale. Pole sugugi nii Maal kui ka Peenes Maailmas igatsevad paljud südamed asjata. Lõppude lõpuks on südame loomus tuline ja see kurdab kõigi takistuste üle oma sünnimaaga taasühinemisel.
Pole kunagi juhtunud, et eelmiste kehastuste vana aura ära ei väsitaks. Eriti kui karma toob kaasa ebameeldivaid kaaslasi. Aga kui iga kohtumine lõpeb, valdab kergendus, justkui oleks kellegi teise vara ära antud. Mitte vähem kui pooled maistest kohtumistest pärinevad eelmistest kehastustest. Võib ette kujutada korgikujusid, kes kõrgeima elektrienergia surve all üksteise külge klammerduvad.
Karma laialdane rakendamine loob keerulisi kombinatsioone, nagu kahe- ja kolmekordsed sugulussuhted. Kuid parem on olla andja kui saaja, sest iga tasu lõpetab mineviku, samas kui saamine võib taastada ühenduse.
Kõigis Õpetustes tuuakse perekond välja kui kogu tuleviku alus. Tõepoolest, kõigi teiste tähenduste hulgas on perekond karmaliste sidemete kasvulava. Seega oleks Õpetus ebatäielik ilma perekonna olulisust kinnitamata. Me peame nägema perekonda teadvuse ja koostöö keskpunktina. Inimkond saab kohtuda koostöös ja see omadus viib hierarhia teadvustamiseni. Karmaseadusi ei tohiks unarusse jätta. Kuigi need on ettevaatamatutele sageli nähtamatud, näeb aus vaatleja iga päev, kuidas karma sidemed toimivad. Kuid sisuliselt peaksid need sidemed olema tiivad. Seadus nägi ette rõõmu ja õitsengut, aga mitte ahelaid. Seega peame mõistma elu aluse seadust. Aga kes, kui mitte süda, tuletab meile meelde karma tingimusi? See on süda, mis seaduse tiiba tundes tõmbub kokku, väriseb ja laieneb. Seetõttu austagem veel kord südant.
Karma ulatub kõikidesse tegudesse, kõikidesse maailmadesse. Nii nagu karma võib kiireneda, võib see ka pikeneda. Karma süvenemine mõjutab mitte ainult järgmist elu, vaid karma süvenemine mõjutab kõiki vahepealseid seisundeid. Peen maailm on maise maailmaga nii seotud, et on vaja oma mõtlemist selles suunas süvendada. Need, kes mõistavad kahe maailma vahelist seost, hindavad oma maiseid tegusid. Ettevaatlik suhtumine kõigisse energiatesse aitab pürgivat vaimu. Peamine põhjus on ruumilise elu tõe valesti mõistmine: kõik muundub, kõik lunastab. Karma seadust on õigesti kirjeldatud, täpsemalt lõpmatuse karma seadust. Täpsemalt püüdlemist lõpmatuse poole ja võimalusi lõpmatuse poole.
Mõistmine, et vaim on kõige olemasoleva algataja ja selle päritolu kandja, aitab inimesel mõista kõiki karmilisi sidemeid. Kõik olemasolevad kosmilise ehituse seadused viitavad sellele lahutamatule ühtsusele.
Looming ja looja on üks suur ruumiline jõud ning neid tõmbab vastastikku loominguline impulss. Vaim, kes kingib oma loomingud kosmosele, valmistab endale kaaslasi ja need kaaslased loovad elu piiri, mille tagant saab ta alustada uut teekonda. Tegutsemine on meie igavene ja kõige ustavam kaaslane ning seda ei saa varjata meie karma ettemääratusega. Looja ja Tema looming on pidevad saavutused Kosmoses.
On traagiline, kui vaim, olles oma eluteekonna lõpetanud, leiab end samast punktist. On traagiline, kui vaim seab endale sama piiri ja looming, ustav kaaslane, ootab lävel. Otsejoon ühendab inimest tema kaaslasega. Kuid looja, liikudes koos kosmilise vooluga, on teadlik kaaslane ja ta ei püüdle mitte oma elupaiga läve, vaid kaugete maailmade poole.
Murra ahelad ja loobu loominguks olemise karmast. Vali kutsuva Lõpmatuse ilmutatud tee!
Juhttäht on Karma, mida kinnitavad paljude elude teod. Iga rändur teab, kui raske on ookeanil purjetada ja kuristikku hüpata. Juhttäht on paat, mis kannab sind teisele kaldale keset raevutsevaid elemente. On võimalik jälgida, kuidas Juhttäht juhib ja kus on kallas, mis rändurit tervitab. Näiline heaolu ei ole paat; heaolu ei kesta elu keeristormide keskel, sest Juhttähe kinnitus aktsepteerib kõiki Karma alustalasid. Elu karmalised alused rajatakse vankumatutele põhimõtetele ja kõik loomingulised akumulatsioonid avaldavad oma rikkalikke hoovusi. Juhttähte süttib iga elu avalduva emanatsiooni poolt. Juhttäht sisaldab vaimu seemne kiirgust. Juhttäht elab iga hetke, justkui oleks see kõigi eluenergiate peegeldus. Inimese vaim peegeldab oma Juhttähte endas.
(„Elava Eetika Õpetus”)
***
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.