Vaimne kriis - see on identiteedikriisi vorm, kus inimene kogeb oma tähendussüsteemis drastilisi muutusi tavaliselt spontaanse vaimse kogemuse tõttu.
Vaimne kriis võib põhjustada olulisi häireid psühholoogilises, sotsiaalses ja ametialases töös.
 |
| Cristina Bernazzani, „Mirror” https://cartoonmovement.com/cartoon/mirror-5 |
Tänapäeval kogeb üha rohkem selles isikliku ümberkujundamise protsessis osalevaid inimesi vaimse kriisi episoode, kui vaimse kasvu ja muutuste protsess muutub kaootiliseks, piinavaks ja hinge kinninöörivaks.
Aeg-ajalt seisate silmitsi sellise tundega, nagu oleksite suremas. See see ongi - vaimne kriis. Te ei sure mitte kehas, vaid isiksuses.
Läbielatavate kogemuste sisu jaguneb kolme põhikategooriasse:
1) biograafiline ehk isikliku elu tahkudega seotud
2) surma ja uuestisünniga seotud
3) transpersonaalsed.
Vaimse kriisi seisundis on läbielatavate kogemuste spekter äärmiselt lai: see hõlmab intensiivseid emotsioone, nägemusi ja muid muutusi tajus ning ebatavalisi mõtlemisprotsesse, samuti mitmesuguseid somaatilisi sümptomeid - värinast kuni lämbumiseni.
Seda seisundit võib iseloomustada nõnda:
Apaatia, lootusetus, sisemiste blokeeringute tõus pinnale, väljapääsmatus ja eksistentsi mõttetus üldiselt. Kõik tundub ebavajalik, vähetähtis, mõttetu. Jõudu napib, soove ei tule...
Aga ka nõnda:
Ühtsustunne kogu universumiga. Kujutised ja nägemused kaugetest paikadest ja aegadest. Kehas vibreerivate energiavoolude tunded, millega kaasnevad spasmid ja vägivaldsed värinad. Nägemused jumalatest, pooljumalatest ja deemonitest. Pimestavad ereda valguse sähvatused kõigis vikerkaarevärvides. Hirm läheneva hulluse ja isegi surma ees.
- Igaühe, kes kogeb selliseid äärmuslikke psüühilisi ja vaimseid nähtusi, kuulutab enamik kaasaegseid tsiviliseeritud inimesi kohe psühhootikuteks...
Kust saab vaimne kriis alguse?
Milline on vaimsuse, "hulluse" ja tervenemise suhe?
Muidugi saavad siin aidata sõbrad, perekond ja spetsialistid, aga kuidas saab ennast aidata ISE?
*
[paketi-ostmise-teade][membership level="1,2,3,4"]
ALGUS
Sisemine ebakõla tekib siis, kui saabub muutuste aeg.
Mitteorgaaniliste depressioonisümptomite ilmnemist võib vaadelda kui viidet sellele, et elu on jõudnud punkti, kus ilmneb, et vanad eluviisid enam ei toimi ja on aeg neid muuta. Kui senine eluolukord kokku variseb, hakkab teadvuseta sisu teadvusse murdma.
Mõnikord järgneb vaimne kriis tugevale emotsionaalsele stressile. See võib olla olulise suhte kaotamine, näiteks lapse või muu lähedase surm, armusuhte lõpp või lahutus. Samuti võivad kriisi põhjustada ka mitmed tagasilöögid, koondamised või vara kaotamine.
See läbimurre võib aset leida sellistes valdkondades nagu pere- ja seksuaalelu, professionaalsed erialad, kuid võib mõjutada samaaegselt ka kogu inimelu. Selle läbimurde sisu ja sügavus on korrelatsioonis neurootiliste ja psühhootiliste nähtuste arenguga. Sellest tulenev olukord on kriis või isegi katastroof, aga ka suurepärane võimalus.
Vaimse kriisi üks olulisemaid katalüsaatoreid on osalemine meditatsiooni ja vaimse praktika erinevates vormides. Need tehnikad on spetsiaalselt loodud vaimsete kogemuste aktiveerimiseks.
Üha enam inimesi hakkab kogema transpersonaalset kriisi - see on veel üks põhjus, miks vaimse kriisi õige mõistmine ja õige lähenemine muutub päev-päevalt üha olulisemaks.
DIAGNOOSID
Kahjuks ei tee tänapäevane psühhiaatria selliste episoodide ja vaimuhaiguste vahel vahet. Seetõttu surutakse transformatsioonikriisid sageli maha vaimse tervise tavapäraste sekkumiste, farmakoloogiliste ravimite ja isegi haiglaravi abil.
Paljude vaimse tervise spetsialistide ja vaimse arengu uurijate seas on aga levinud uus seisukoht, et selline kriis on kiire vaimne transformatsioon ja võib sisaldada tohutuid võimalusi füüsiliseks ja emotsionaalseks tervenemiseks. Õige mõistmise ja vajaliku toetuse korral võib vaimsest kriisist saada värav kõrgematele tasanditele ja uuteks olemise viisideks.
Seega paljud sellised tänapäeval psühhoosidena diagnoositud ja ravimitega ravitavad seisundid on tegelikkuses vaimse kasvu ja psühhohingelise transformatsiooni kriisid.
Praegusel ajal seisab inimene silmitsi oma elu suurima väljakutsega, kui ta peab sisenema nii uude maailma, et see osutub tema jaoks katastroofiks. Juba sisenemisprotsess on kohutav, tuues kaasa uuenemist, millest on saanud endise isiksuse surm.
Tavapärases psühhiaatrias ei tehta vahet psühhoosil ja müstikal ning kõiki ebatavalisi teadvuse seisundeid kiputakse ravima uimastamise ehk mahasurumise kaudu.
Palju inimesi on praegu oma „hullumeelsuse” vangid ja keegi ei saa neid aidata, sest psühhiaatriakliinikutes pakutakse neile teatud ravimeid, mis neilt kogu energia välja imeb, jätab nad ilma nendest häältest, mis on valmis läbimurdeks. Kuid see pole midagi muud kui vaimne kriis. Inimene tahab muutuda, tahab uuesti sündida, läbib intensiivse ümberkujundamisprotsessi, mis sarnaneb hullusega. Kuid toetust saamata jääb ta selle protsessi ühte etappi kinni. Ta otsib selles tardumuses uusi teadmisi, uut keelt, olles mõneks ajaks kaotanud kontakti keskkonnaga, mis peab teda hullumeelseks ja normaliseerib teda, jätab energiast ilma ning sisendab talle, mida peaks mõtlema, mida peaks tundma.
Meie ühiskond ei ole vaimse kriisi all kannatavate inimeste suhtes piisavalt inimlik.
MIDA TEHA
Ei tasu aga selliseid seisundeid karta. Soovitav on neid jälgida. Sel hetkel nõuab miski tõelisem meie sees väljapääsu pinnale. Vanade hoiakute ja selle sisemise “uue” konflikt meie sees on see suremise tunne. See on teadvuse taseme muutus - kui väljute uuele, kõrgemale tasandile.
Ükskõik, kas inimene seda soovib või mitte, tuleb aeg, mil ta seisab silmitsi oma elu suurima väljakutsega: kas ta saab tervikuks ehk terviklikuks.
Seepärast, esiteks, lubage sellel seisundil olla, ärge põgenege selle eest, ärge raisake väärtuslikku energiat põgenemiseks.
Selles olekus on see energia ainult vajalike asjade jaoks: meditatsioon, vaikus, uni, toit.
Kui töötate, proovige oma suhtlusringkonda võimalikult palju vähendada - tavaliselt sellisel ajal ei taha te isegi rääkida, vestluste ja arutelude rumalus ja mõttetus muutub eriti selgelt kuuldavaks. Inimese ebatäiuslikkus, nii kellegi teise kui enda oma, on kõrva jaoks äärmiselt valus.
Seega, mida rohkem te sellele seisundile alistute, seda kergemini see möödub ja seda kiiremini jõuab teie juurde ka millegi teie jaoks olulise ja uue realiseerimine.
Mõttetus ja apaatia näitavad meile vabanemist illusioonidest, vanadest harjumustest, kogu prügist, mis meie peas elas.
Las see kraam tuleb välja.
Olen juba õppinud kuulma selle seisundi lähenemist, mis tuleb perioodiliselt, ja kõrvaldan kõik, mis suudab mu tähelepanu juhtida minus mulle mittesobivasse suunda, minimeerin vestlused, jätan endale vaikuse aja, lähen vajadusel mitte midagi tegemisse, kui on vaja töötada ja teen asju, justkui ei teeks neid. Ma teen asju, aga samas ma ei keskendu neile.
Samal ajal - jooge rohkem vett, ärge sööge üle, arvates, et teil on tüdimus ja raskemeelsus ning võib lubada endale midagi maitsvat. Ärge haletsege ennast, kõrvaldage see, mis põhjustab teie energia raiskamist, ja jätke ainult see, mis aitab teadvustamist. Sellest seisundist tuleb loobuda.
Ning tehke seda, mida sisemised muutused nõuavad - nutke, niutsuge, tõmbuge kokku, istuge vaikides, seina vahtides.
Kuulake intuitsiooni vihjeid ja tegutsege nende järgi.
Te ei tohiks tegutseda lähtudes sellest, et "peab", "on kohustus", "kõik elavad normaalselt, aga teie..." põhjal. Just see tapab teadvustamise ja viib raskemeelsusesse või, veel hullem, depressiooni.
Ärge kunagi loobuge meditatsioonist ja puhastumisest. Kuulake iseennast - mida teie hing täpselt nõuab. Võib-olla nõuab ta mõne raamatu avamist või tulede kustutamist ja tantsimist või istumist tundide kaupa pingil, vaadates loodust või mööduvaid autosid.
Olge oma teekonna kuulmiseks paindlik. Ärge paanitsege selle seisundi pärast, ärge arvake, et olete eksinud.
Vaadelge kõike.
Ja siis saate kuulda tõelist hinge sõnumit, mis pinnale tõustes tähistab uue etapi, kogemuse, arengu saabumist.
Enda kallal töötamine ei lähe ilma muutusteta elus. Nii programmeerime oma alateadvuse: küsime endalt pidevalt, mis peaks sündima (teoks saama) ja mis surema (muutuma või kaduma). Alati tuleb midagi ohverdada. Ja tahtlikult ohverdades astume uuele vaimse arengu teele.
Paljud loobuvad erinevatel etappidel ja sukelduvad tavapärasesse argimelusse.
Kuid on ka neid, kes on juba aastaid “vaimsust praktiseerinud”, kuid samas pole nende elus olulisi ja sisulisi muutusi toimunud.
Mõni neist võib tsiteerida ilukõnelisi tsitaate pühakirjadest, arutada erinevaid filosoofilisi voolusid ja pidada sel teemal pikki kõnesid.
Kuid nende meeled on täis ainult erinevaid mentaalseid kontseptsioone.
Sellejuures on teadmine vaid lisakoormuseks, kui me seda enda elus ei kasutata.
Nii nagu lihtsalt ravimite tarvitamisest rääkimine ei paranda füüsilisi vaevusi, on teadmiste lugemine ja kuulamine kasutu, kui inimene ei vaata sissepoole ega rakenda seda igal eluhetkel.
Mõni kasutab vaimseid praktikaid ja teadmisi igapäevaprobleemidest pääsemiseks ja kõigeks vabanduste leidmiseks.
Kui aga teadmised ja seisund ei suurenda teie oskusi elus, ei anna jõudu saatuse kõigi keerukuste ületamiseks, siis teadke, et teie eesmärk pole saavutatud ja peate õppima seda ära tundma.
Kuna teadmiste valdamine ei tähenda tarkuse omandamist, vaid paljud muutuvad pärast pikka "vaimset arengut" asjatundmatutest rumalatest - vaimseteks lollideks.
Ainus kriteerium, mis võimaldab otsustada, kas inimese teadmisi ja seisundit on kasutatud eesmärgipärasel viisil, on kannatuste järkjärguline vähenemine selle inimese igapäevaelus, kui ta kogeb üha sügavamalt rahu, rõõmu ja armastust.
LÕPETUSEKS
Tundub siiski, et üha rohkem inimesi elab üle ebaharilikke kogemusi, nagu eespool kirjeldatud, ja pöördumatu hullumeelsuse asemel naasevad nad sageli nendest erakordsetest meeleseisunditest igapäevaellu, suurenenud heaolutunde ja kõrgema funktsioneerimistasemega.
Paljudel juhtudel ravib see protsess pikaajalisi emotsionaalseid, vaimseid ja füüsilisi probleeme ning haigusi.
Sarnaste olukordadega võib leida palju paralleele palju paralleele pühakute, joogade, müstikute ja šamaanide elus.
***
Tõlkinud ja toimetanud Ingrid Soosaar.
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.