Üleolekutunne. Hinge arengu ja psühholoogia seisukohast

"Võin sülitada kõige peale,

välja arvatud selle peale,

et keegi sülitab minu peale."

Üleolekutunne - ülemäärane uhkus, enese ületähtsustamine, ninakus, upsakus, kõrkus, ülbus, egoism, etteheidete mittekannatamine ja kiitusjanu, arrogantsus.

Jan Toorop "Poster for Delft Salad Oil" https://en.wikipedia.org/wiki/Art_Nouveau#/media/File:Delftsche_Slaolie.jpeg

Nii me me seda näeme ja tajume.

Üleolekutunne võib peituda filantroopia ja protektsionismi sildi all, mis tegelikult taotleb poliitilise eneseaustamise ja enesereklaami eesmärki.

Seega on see inimese veendumus enda üleolekus, põlglik suhtumine teistesse inimestesse (madalam staatus, teenete või positsiooni järgi isiku subjektiivses mõistmises).

Üleolev inimene jätab tähelepanuta teiste inimeste vajadused ja huvid, ei austa kedagi peale sama ringi (eliidi) isiksuste või üldse mitte kedagi, välja arvatud teda ennast (Jumala väljendunud kompleksiga).

Üleolev inimene "mõõdab kõrgelt" ennast ja teisi inimesi. Ainult siis, kui ta ise selle latiga sobib, siis ümbritsevad reeglina ei sobi. Võime rääkida subjektiivsest arusaamast rikkusest, õnnest, õnnest, armastusest, staatusest. "Ma võin teha kõike ja kõik on mulle võlgu, sest ma olen parim," on üleolevate inimeste moto.

Mõnikord võtab arrogants pealtnäha täiesti ebatavalise ja ebareaalse kuju ehk maski - ohvrirolli. Jah, mõnikord pole "Ema Teresa" mängimine midagi muud kui veendumus enda paremuses. Sellised inimesed üritavad kõiki valgustada, nõuavad moraali, seavad õige tee, annavad nõu (kui neilt seda ei küsita), avaldavad oma arvamust. Ja kõik miks? Sest nad ise teavad alati kõike paremini kui keegi teine.

Ainult tulemus on sama: ärritus, kui inimesed ignoreerivad nende nõuandeid, manipuleerimine (sageli süütunde abil), pahameel selle eest, et mind ei hinnata (solvatakse). See on üleoleku varjatud vorm, kuid mitte vähem hävitav. Tema moto: "Rumal, ta ise ei saa aru, mida ta teeb." Tegelikult on see samasugune teiste inimeste huvide ja vajaduste eiramine koos omaenda arvamuse kultuseks tõstmisega, eitades enda vigade tõenäosust.

Üleolekutundega kaasnevad inimesel individuaalsed negatiivsed lõhkuvad madalad võnkesagedused:

• egoism, isekus – kuni 2,8 Hz

• upsakus, kõrkus – 0,8 – 3,1 Hz

• üleolek – 1,9 Hz

• halvakspanu, põlgus - 1,5 Hz

KAS TULI TUTTAV ETTE?

Kindlasti olete elus rohkem kui üks kord kohanud üleolevaid ja ülbeid inimesi. Nendega, kes räägivad ainult endast ja peavad end teistest paremaks.

Suuremal või vähemal määral võib seda kõigil inimestel ette tulla ehk olla.

Seda ei tohiks siiski segi ajada tavalise kelkimise, praalimise või kiitlemisega.

Selles artiklis tuleb juttu:

- Millised on üleoleku tunnused?

- Milline on see inimene, tema isikuomadused?

- Milliste lattide järgi toimub mõõtmine?

- Üleolekutunde varjatud ja otsesed põhjused.

- Seos hinge arenguga.

- Mis peitub tegelikult üleoleku taga?

- Mis toimub sellise inimese sees?

- Seotus enesehinnangu ja eneseaustusega.

- Milleni see tee viib? Millised on ohud?

- Soovitused üleoleku tundega inimestele endale, üleolekust lahtisaamiseks.

- Soovitused üleolevate inimestega suhtlemiseks, ja et aidata tal üleolekust lahti saada.

ÜLEOLEKUTUNDE TUNNUSED

1. Teiste inimeste kiituse ja tunnustuse igatsemine

Üleolevate inimeste üheks tunnuseks on see, et nad ootavad pidevalt teiste imetlust, näidates, mida nad on saavutanud või mis neil on, nii et teised neid kiidaks. Nad armastavad neid, kes neid imetlevad, ja põlgavad neid, kes seda ei tee.

2. Räägivad pidevalt endast ja oma saavutustest

​Nende lemmikteemaks on nemad ise, mida nad tegid, mida ostsid, mis nendega juhtus. Neile meeldib ka tähelepanu keskpunktis olla. Nad kipuvad igal kohtumisel või seltskondlikul üritusel endale tähelepanu juhtima. Kõik vestlused keerlevad nende isiku ümber. Kui keegi muudab teemat või hakkab rääkima millestki muust, üritab üleolev inimene kohe tähelepanu iseendale tagasi tuua, isegi kui selleks peab vestluspartnerit katkestama.

3. Jätab alguses hea mulje

Üleoleva inimesega kohtudes võib ta olla võluv. Tema karisma, ekstraversioon ja seltskondlikkus meelitavad paljusid. Kuid see võlu on pealiskaudne ja ei kesta kaua, kuna see peidab endas empaatia puudumist, põlgust, isekust ja viha.

4. Kompenseerivad üle oma nõrkusi

Tavaliselt räägivad üleolevad inimesed valjusti, kõnnivad, riietuvad ja meigivad nii, et nad köidaks tähelepanu. Nii varjavad nad võimu demonstreerimise abil oma ebakindlust.

5. Neil on probleeme suhete ülesehitamisega

Üleolek ja ülbus ehmatab ja peletab inimesi. Mitte ainult sellepärast, et kellelegi ei meeldi olla kellegi sellise läheduses, kes arvab, et on teistest parem ja suhtub teistesse põlglikult, vaid ka seetõttu, et arrogantsed inimesed arvavad sageli, et nad on isemajandavad ega vaja kedagi.

Tõde on aga see, et pikaajaline isolatsioon põhjustab tõsist ebamugavust.

Egotsentrism.

​6. Ei tunnista vigu ja ega aktsepteeri kriitikat

Üleolevad inimesed arvavad, et mida iganes nad teevad, teevad nad hästi. Nad arvavad, et ei eksi kunagi ja leiavad oma vigadele alati õigustuse. "Teave edastati mulle liiga hilja", "Nad ei selgitanud mulle kõike selgelt"...

Oma arvamuse omamine igas küsimuses ja oma arvamuse kaitsmine (vastupidiselt teiste inimeste tunnetele ja soovidele).

Tunduvad olevat kõrge enesehinnanguga.

Kriitika korral võtavad nad kaitsehoiaku ega kuula isegi seda, mida neile öeldakse.

7. Neil on raske andestust paluda

Sellised inimesed usuvad oma arrogantsuse tõttu, et nad ei tee midagi valesti, mistõttu nad ei palu andestust ega vabanda. Neil on alati teine inimene süüdi.

​8. Nad on sallimatud kellegi vastu, kes pole nende sarnane

Üleolevad inimesed kritiseerivad teisi kergesti vigade ja nõrkuste eest, mis ei vasta nende kõrgetele standarditele. Nad peavad parandama teiste vigu ja möödalaskmisi ning isegi provotseerima teisi vigu tegema, et siis nende nõrkadele külgedele tähelepanu juhtida.

Üleolevad inimesed räägivad ainult nendega, kes nende arvates väärivad nende tähelepanu.

*

MILLISE LATI JÄRGI MÕÕTMINE TOIMUB?

See latt sõltub inimesest, tema subjektiivsest arusaamast selle kohta, mis on elus tähtsam või olulisem, tema jaoks.

Kas on selleks siis rikkus, kuulsus, lai tutvusringkond, staatus, positsioon, soositus, töö, palk, suur uhke maja, kallis auto, palju armukesi, sekspartnereid, austajaid, fänne ja imetlejaid, edukus, tarkus, teadmised, intellektuaalsus, mõjuvõim, füüsiline jõud, osavus jne.

Vaadates ringi saab aru, et ka paljud vaimsed otsijad kannatavad “vaimse üleolevuse” all: „Me tahame päästa inimkonda, mitte pesta sokke. Me tahame tegeleda oma vaimse kasvuga, istudes kloostri vaikuses ja mediteerides ega aidata samasse kloostrisse tulnud inimestel orienteeruda ja tunda end vabalt. Me tahame, et meid kuulataks, sest me teame täpselt, mida kõik vajavad vaimseks kasvuks, kuid me ei taha ennast kuulata ning anda teisele inimesele tähenduse ja tähtsuse tunde.” Isegi vaimse kasvu ajal õnnestub neil olla üleolev.

Erineva hinge vanusega inimestel võib üleolekutunne tekkida erinevate asjade osas.

Sõltuvalt sellele, mis siis tema egot rohkem toidab:

BEEBIHINGEDEL võib selleks pigem olla mingigi piiratud võimu saavutamine kohalikus kogukonnas või ühiskonnas. Samuti primaarvajaduste katmine.

LAPSHINGEDEL edukus materiaalses sfääris või kasvõi ajutine kerkimine poliitilisele areenile. Moraali järgimine, vähemalt avalikult. Religioon.

NOORTEL HINGEDEL rikkus, kuulsus, võim, poliitiline edu. Seksuaalvajaduste katmine.

KÜPSETEL HINGEDEL vaimne areng. Võim, kuulsus ning tunnustus selles valdkonnas. Tõeline armastus.

VANADEL HINGEDEL võimuiha vaimsetes ringkondades/valdkondades. Musta maagia võimalused.

*

KUIDAS ON ÜLEOLEKUTUNNE SEOTUD ENESEHINNANGUGA?

Üleolev inimene käitub seega nii nagu oleks ta teistest üle, väärtuslikum ja olulisem, käitub teiste suhtes põlglikult, halvakspanevalt.

Samal ajal ihkab üleolev inimene imetlust ja austust oma “eriliste” omaduste või tehtu vastu.

Üleolek tähendab soovi domineerida ja ülemäärast enesekindlust oma võimete üle. See inimene on kindel, et ta väärib edu.

Üldjuhul on üleolek omamoodi kompenseeriv mehhanism enesekindluse puuduse ja usaldamatuse korral. Sellele isiksuseomaduse pannakse alus juba lapsepõlves.

Hoolimata asjaolust, et iga inimene võib teatud olukorras või oludes käituda üleolevalt ja upsakalt, on see tõeliselt kõrkide inimeste jaoks elus stabiilne käitumismudel. Kui arrogantsus on juba inimesele iseloomus, on seda omadust väga raske muuta, kuigi see on võimalik.

Nagu kõik isiksuseomadused (inimene võib olla rohkem või vähem vastutustundlik, seltskondlik jne), võib ka arrogantsus väljenduda suuremal või vähemal määral. Äärmuslikuks vormiks on nartsissism ehk nartsissistlik isiksushäire.

Nartsissism on üleoleku psühholoogiline termin. Eristada saab kahte tüüpi: haavatav ja grandioosne nartsissistlik isiksuse tüüp. Esimene kasutab oma ebakindluse kompenseerimiseks arrogantsust ja teine peab ennast tõesti nii täiuslikuks, nagu ta seda näitab.

*

ÜLEOLEKUTUNDE PÕHJUSED..

​Üleolekutundel ei ole ühte ja ainukest kindlat põhjust.

KAUDNE, kuid SÜGAV VARJATUD PÕHJUS

Nagu juba enne mainitud, pannakse sellele isikuomadusele alus juba lapsepõlves. Kui veelgi täpsem olla, siis juba enne sündimist, nö elude vahelisel perioodil, kui hing valib endale uueks eluks erinevaid asju, nende hulgas ka isikuomadusi. Probleemid, mida uues elus töötlema hakata, et neist üle saada ehk need võita. Elu ülesanded on needki. Need muutuvad elust elusse.

Seega inimene on ise valinud endale selle probleemi, ja selle, et peab selles elus õppima sellest probleemist vabanema.

Üleolekutunne, kõrkus ja uhkus – need avalduvad selgelt tavaliselt siis, kui inimene on saanud umbes 20-aastaseks ehk kui ta on saanud oma vanemlikust keskkonnast üsna iseseisvaks. Kui ta selle üle hiljem võitu saab, siis see tema tähtsustunnus saab kustutatud ja inimene saavutab omamoodi valgustatuse.

Kõik inimhinged läbivad üleolekutunde staadiumi!

Selles etapis peab ta läbi töötama nii alandlikkuse kui ka kiindumuse puudumise (raskused lähedaste armastuse jagamisel). Selles staadiumis olevad hinged on iseendas väga enesekindlad, et nad ei vaja teisi inimesi, kuna nad on ise isemajandavad Kuigi nad on tavaliselt valmis teisi aitama, küsivad nad endale harva abi, isegi kui see tegelikult vajalik on, sest puudus paneb neid mõtlema, et abi küsimine on nõrkuse märk. Nad sulgevad end teistele. Sageli nad varjavad oma vajadusi, nõrkusi, puudusi ja madalat moraalset vaimu, et keegi ei näeks, millised nad tegelikult on. Kui keegi märkab ja ütleb või küsib, siis nad ärrituvad.

Vaatamata sellele, et nad on vähe vastuvõtlikud, on nad väga tundlikud valule. Mida üleolevamad, seda tundlikumad. Eriti, kui kohtuvad tänamatusega, laimuga, kui tunnevad end petetuna, põlguse ja iroonia objektina või jõuetuna oma plaane kavandatu kohaselt ellu viima. Siis tõuseb neis raev ja uhkus. See sunnib neid teisi eelarvamusega ja pealiskaudselt klassifitseerima, teistes kahtlema.

Üleolekutunde süvenemisel muutub uhkus omamoodi tumedaks laiguks, mis takistab energia liikumist Kõrgematelt Jõududelt inimesele. Inimene isoleerib end järk-järgult, tema ümber moodustub kookon, mis järk-järgult kõveneb ja inimene sulgub üha enam iseendasse. Ta ei suuda enam tajuda teiste inimeste sõnu ja tundeid.

Üleolekutunne on Ego laps. Ja Ego tahab elada ning otsib kogu aeg vihjeid ja haake nagu mägironija, kes kivi otsa ronib.

Inimene jõuab vaimse arenguni siis, kui ta soovib ennast tunda, ühendada oma surematu Hingega. Ta otsib vastuseid küsimustele: “Kes ma olen? Mis on elu ja surma mõte? " Ta loeb raamatuid, kuulab õpetajaid, teeb joogat ja mediteerib. Mingil hetkel hakkab ta mõtlema, et leidis vastused, realiseeris ennast, hakkas millestki aru saama. Ego näeb selles ohtu endale. Ja ilmuvad mõtted: "Sa tead juba nii palju, võib-olla isegi rohkem kui paljud." Soovitakse õpetada sõbralikult, aidata teistel teadvustada. Tuleb mõte, et „olete hallist massist juba lahti murdnud, te pole enam selline.” See on hea toit ego jaoks. Uhkus kasvab sellise toidu üle.

Tegelikult pole see hea ega halb. Lihtsalt antud arenguetapp.

*

OTSESED ehk KÄIVITAVAD PÕHJUSED

1. Suured saavutused, andekus

​Sageli muutub inimene arrogantseks tänu sellele, et ta on elus palju saavutanud. Tõsised saavutused ja arusaam, et suutsid saavutada seda, mida teised ei suutnud, stimuleerib enesehinnangut, mõnikord sinnamaani, et teised inimesed hakkavad tunduma vähemolulised.

See on seotud sellega, et alateadlikult võrdleme ennast pidevalt teistega, et mõõta oma edusamme ja saavutusi meile olulistes valdkondades.

Kui inimene on palju saavutanud tänu sellele, et ta on andekas, siis ei kipu ta tavaliselt mõtlema, et talle on anded lihtsalt antud ja et tal on selle võrra kergem, vaid et ta on ise kõik saavutanud ainult tänu endale, mille tõttu võib muutuda uhkeks.

See inimene, kellele on antud Kõrgemalt poolt erilised anded, kannab tegelikult vastutust antud andekingituse eest ja seda enam on tal kohustus see ära kasutada positiivses(!) võtmes.

2. Ebakindlus, madal enesehinnang

Upsakus ja ülbus kui kaitsemehhanism. See on viis kaitsta meie enesehinnangut ja eneseväärikuse tunnet. Võimalus varjata ja kompenseerida ebakindlust, alaväärsustunnet ja enesekindlusetust.

​Upsakus aitab meil teisi tagasi lükata, enne kui nad saavad meid tagasi lükata. See on vorm hoiatamiseks, et vältida kahju, mida teised võivad meile tuua. Seetõttu käitume võõrastega sageli üleolevalt, sest kardame tagasilükkamist.

Olles emotsionaalselt ebakindel, annab üleoleku tunne ja demonstreerimine lühiajaliselt parema enesetunde. Kuid pikas perspektiivis on see strateegia ebaefektiivne mitmel põhjusel:

1) Üksinda olles on endiselt ebakindel tunne.

2) Kellelegi ei meeldi olla arrogantsete inimeste kõrval. Seeõttu hakkavad inimesed teie ümbert järk-järgult eemalduma, mis teeb teie enesetunde veel halvemaks.

3) Teid ei pruugita tagasi lükata, kuid teil pole ka lähedasi sõpru ja lähedasi suhteid inimestega.

3. Vajadus heakskiidu ja enesekinnistuse järele

​Ülbe ja üleolev inimene on väga mures selle pärast, mida teised neist arvavad. Nad sõltuvad teiste heakskiidust. Mõnikord püüavad sellised inimesed arrogantsuse kaudu saada tähelepanu, mida nad muidu saavutada ei suuda.

See tõesti toimib. Arrogantsed üleolevad inimesed on varem suutnud sellise käitumise abil tähelepanu võita, nii et nad käituvad nii ka edaspidi. Kui aga tulevikus pole arrogantsi abil võimalik tähelepanu saavutada, lõpetavad nad sellise käitumise.

*

ÜLEOLEKUTUNNE JA ENESEAUSTUS

Tundub täiesti loogiline mõelda, et kõrge enesehinnang võib olla üleoleva käitumise põhjus. Ja et see arrogantsus ja enesekindlus on omavahel seotud. Et teisisõnu, kui teil on madal enesehinnang ja seda pidevalt suurendate, võite lõpuks saada üleolevaks ja ülbeks inimeseks. Kuid see pole nii.

​Nagu me juba teada saime, on üks üleolev ja ülbe inimene enda sügaval sisemuses liiga ebakindel, tema enesehinnang on madal.

​Seega on arrogantsus ja kõrge enesehinnang vastandlikud asjad. Kui madala enesehinnanguga inimene pöördub teraapiasse enesehinnangu ja eneseaustuse tõstmiseks, ei muutu ta üleolevaks. Temast saab keegi, kes usub oma võimetesse ja tugevustesse ning tunneb ära ka oma nõrkused, et nendega vaeva näha ja neid hüvitada.

*

KAS ÜLEOLEKUTUNNE ON HEA VÕI HALB?

Kui uurida süvenenult üleoleku probleemi, siis, mida on näha:

- Inimene tõestab regulaarselt oma väärtust ja üleolekut teistele inimestele, kordab seda ja püüab oma brändi hoida.

- Seetõttu on tema jaoks oluline kellegi teise arvamus, mis tähendab, et ta on haavatav ja õnnetu: ta ei saa lõõgastuda, ta ei talu peaaegu ebaõnnestumisi ega talu kriitikat.

- Sagedamini saavad üleolevad inimesed sellega hakkama eituse kaudu (nad ei märka teisi inimesi ja kriitikat), kuid kui mehhanism ebaõnnestub, suureneb depressiooni ja pettumuse oht ("Ma olen parim, kuidas see juhtuda võiks").

- Üleolev inimene elab lahutatud reaalsuses, oma maailmas.

- See ei too kasu sotsialiseerumisele ja isiklikule arengule.

- Üleoleva inimese vaba vaimne areng on takistatud.

Üleolekutunne on ebaküpse isiksuse omadus, vastavalt sellele on see halb omadus, millest tuleb lahti saada. Täiskasvanud inimene teab, et arengul pole piiri. Lisaks on igas äris keegi edukam ja keegi vähem edukas, seda enam ei saa te olla parim inimene kõiges. Ja kuna te ei saa olla kõiges parim, siis ei tohiks te nina püsti tõsta.

Meie ühiskond toimib tänu sellele, et ainulaadsed isiksused täiendavad teineteist, edukamad õpetavad vähem edukaid inimesi ja mitte naeruvääristama. Kujutage ette seda näidet: iga õpetaja hakkab lapsi ja täiskasvanuid naeruvääristama, nimetab neid õpetamise asemel ignorantseteks. Või keelduvad arstid keskmise ja madala sissetulekuga inimeste ravimisest, põlgades nende elatustaset. Kui kaua selline ühiskond kestab? Mitte kaua.

Üleolek mõjutab vaenu, sõda, diskrimineerimist, agressiooni. Isiklikul tasandil võib arrogantsus ulatuda äärmuslikesse vormidesse ja kahjustada tervist ja elu, näiteks tõestades kõigile, et "ta pole nagu kõik teised, ta on kõrgem ja ainulaadsem", võib inimene kõvasti tööd teha, keelduda magamast, keelata endal emotsioone ja tundeid väljendada jne. Uhkus on vajalik ja kasulik tunne, kuid ülemäärane uhkus ja ülbus on isiksuse hävitavad omadused.

*

SOOVITUSED ÜLEOLEVALE INIMESELE

Pärast kõige selle läbilugemist võite mõelda, et kannatate ise üleolekutunde ehk kõrkuse käes. Sellest hoolimata on selle mõistmine juba oluline samm.

Soovitused teile:

• Te ei ole teistest parem ainult selle tõttu, et tegite midagi suurepärast. Nagu kõigil teistel, on ka teil puudusi ning see ei tee teid teistest halvemaks. Mõnikord on raske oma nõrkusi tunnistada, sest tunneme end haavatavana ja see on täiesti normaalne. Kui me neid siiski ei tunnista ega hakka nendega toime tulema, siis jääme üksi, isolatsiooni, ilma teiste inimeste toeta.

• Mõistke ja leppige sellega, et teistel on oma seisukoht, mis võib teie omast väga erineda. Absoluutset tõde pole. Erinevate seisukohtade tundmine võib olla väga kasulik. Ärge põlake teisi, sest nad mõtlevad teisiti. Kuulake, mida neil öelda on, see võib teid üllatada.

• Parandage oma enesehinnangut. Väärtuslikuna tundmiseks ei pea te teisi põlgama ega nende üle domineerima. Oleme kõik väärtuslikud.

• Jälgige päeva jooksul ja meditatsiooni ajal oma mõtteid ja tundeid, võite märgata üleolevuse, ülbususe, teiste halvustamise märke. Eraldage see osa endast kui vaatlejast.

• Koostage oma motiivide loend või tooge esile üks, kuid püsiv motiiv, mis teid üleolekutundest lahti saada aitab. Tuletage seda eesmärki endale alati meelde. Ilma soovi ja motivatsioonita ei tohiks te raisata aega teistele näpunäidetele.

• Sundige ennast inimestega suhtlema, õppige mõistma kellegi teise vaatenurka.

• Küsige endalt, kas olete nii hea. Pange kirja võimalikult palju erinevaid tegevusi ja töövaldkondi, vastake ausalt, kas suudate igas neist vähemalt midagi edukalt teha. Kas saate näiteks kirjutada laulu, maalida pilti, kujundada lennukit, ravida hambaid, ehitada maja? Ma pole kindel. Nii selgub, et te pole ainus ja parim inimene maailmas?

• Võib-olla olete oma tegemistes parim. See võib nii olla ja see on imeline. Kuid kas olete kindel, et praegu ei otsi uus tugevam ja noorem spetsialist teie kohta? Asendamatuid ei ole, ärge kahelge. Kaasaegses maailmas leitakse asendaja kiiresti, peate ajaga kaasas käima, ennast pidevalt täiendama. Selleks on olulised kaks aspekti: kriitilisus (refleksioon) ja aktiivsus. Vastavalt sellele ei saa te saada parimaks ja peatuda, peate saama pidevalt enda parimaks versiooniks.

• Õppige oma vigu tunnistama. Pöörake tähelepanu kriitikale ja arutage probleemi oma vastasega. Sundige ennast tunnistama ja vabandama.

• Lõpetage keskendumine iseendale, pöörake tähelepanu teistele inimestele, nende probleemidele ja huvidele. Selleks peate suhtlema nendega, kes on "allpool". Kes see teie jaoks on - otsustage ise. Kuid pidage meeles, et suhtlemise ajal ei ole etteheited ja unarusse jätmine lubatud. Peaksite kuulama ja proovima teist inimest mõista, näha temas sarnaseid ja ainulaadseid jooni.

• Paluge kellelgi tuttaval rääkida oma tugevustest ja nõrkustest. Võtke see portree, tehke parandusplaan. Kõigil inimestel on puudusi ja nõrkusi, õppige nendega toime tulema.

• Koostage oma elutee ja saadavate hüvede kaart. Lisage igaks etapiks inimesed, kellega te teel kokku puutute ja kellel oli teie arengus positiivne roll. Pange kirja ka inimesed, kes tõid negatiivse: see negatiivne kogemus muutis teid just selliseks, edukaks ja tugevaks. Kas olete endaga praegu rahul? Kui jah, siis ei olnud kõik sidemed eluteel asjatud. Kõik need inimesed on teid mõjutanud. Öelge neile aitäh ja lõpetage enda kõrgendamine.

• Mängige malet ja kabet, lauamänge jne. Kaotamine õpetab meile leppimist, mis tähendab, et see vabastab üleolekust.

• Laske end õppida teistelt ja jagage, mida saate. Üleoleku tavaline kaaslane on kadedus. Sundige ennast seda tegema, sest võlupille pole olemas, üleolekust vabanemiseks on motivatsioon ja tahtejõud.

• Õppige olema viisakas. Sundige ennast ütlema “aitäh”, “palun”, “vabandust” ja tegema komplimente. Lisaks kirjutage iga päev viis tänu, mis on suunatud keskkonnale, elule, ilmale või päevale, iseendale (ärge laske ennast ka devalveerida).

• Kiitke, mitte kritiseerige. Üleolekutunne on sügaval, see on mõtteviis. Seda saab muuta ainult siis, kui hakatakse austama ja tunnustama teiste inimeste väärikust. Treenige iga päev, et otsida inimestes väärtusi ja analüüsida nende edukust. Võite vaadelda kedagi ümbruskonnast või võtta juhuslikke tegelasi raamatutest ja filmidest. Nagu heade sõnade ja komplimentide puhul, kiitke (väljendage oma rahulolu) inimesele otse silma.

• Ärge oodake kiireid tulemusi. Igal juhul kulub arrogantsusest vabanemiseks oma ajaperiood, kõik sõltub soovist ja pingutusest. Iga kord on lihtsam öelda „sa oled valmis“, „aitäh“, „sa tegid seda nii hästi, õpeta ka mind“, „ma mõistan sind, aga sa mõistad ka mind“, „mõtleme sellele, mida kompromiss võib olla ”... Ühel päeval ei suuda te teistmoodi käituda ja mõelda.

• Õppige olema tagasihoidlik, õppige teisi teenima.

• Julgege kõigest hoolimata teisi armastada.

• Kui te ei saa üleoleku tundega hakkama, pöörduge spetsialisti poole.

KUIDAS SUHELDA ÜLEOLEVA INIMESEGA?

​Kõik meie teel olevad inimesed on kunagi kohanud üleolevaid inimesi.

​Siin igapäevaeluks kasulikke näpunäiteid, kuidas selliste inimesega hakkama saada.

• Kui teile öeldakse midagi solvavat, siis ärge vaikige. Ärge jätke seda vastuseta. Üleolevad inimesed on nii enesekesksed, et ei saa isegi aru, mida nad teevad.

• Öelge üleolevale inimesele, et see on ainult tema seisukoht ja teised inimesed võivad teisiti mõelda. Et tema arvamus pole absoluutne tõde.

• Kui ta segab teid ja räägib ainult endast, öelge: "Vabandust, et katkestasin teid, aga ma tahaksin teile midagi öelda."

• Kui keegi ütleb teile midagi üleolevalt, ärge kartke talle sellest rääkida. Kuid te ei tohiks rünnakule minna, proovige rõhutada, et tal ei olnud selliseid kavatsusi (isegi kui ta seda tegi): "See kõlas veidi üleolevalt" või "Kas saate aru, kui üleolevalt see kõlas?" Või "Sa ei taha ju nii üleolevalt kõlada?"

• Olge arrogantse inimese suhtes kannatlik ja mõistev, sest ta ei oska tegelikult teisiti käituda.

LÕPETUSEKS...

Üleolekutunne võib olla "tähe" kompleksi ilming, millesse „nakatutakse” sagedamini pärast tõelisi saavutusi ja võite või silmapaistvate võimete foonil.

Kuid selle taga unustatakse, et iga inimene on ainulaadne. Igaüks teeb midagi hästi või väga hästi.

Samuti on oluline meeles pidada ja mõista, kui palju inimesi aitas kaasa ühe inimese edule.

Konkreetsete tegude eest võite konkreetseid inimesi mitte armastada või mitte austada, kuid te ei saa ennast kogu inimkonna vastu ülendada.

***

Kokku seadnud, toimetanud ja tõlkinud Ingrid Soosaar.

Jaga Facebookis Jaga Twitteris