Vaimsed inimesed – erilised inimesed. Neid serveeritakse eraldi sööginõus. Neil on teine lainepikkus. Ja isegi saba on neil teisel pool.
 |
| Erik Johansson, Cut & Fold (2012) create.adobe.com/2013/2/13/impossible_photos_of_erik_johansson.html |
Tänapäeval on väga moodne olla vaimne, tegeleda arenguga, külastada erinevaid seminare, treeninguid, praktikaid ning seejuures pidada ennast kõrgemaks, targemaks jms kui teised.
Milles siis on vahe ja erinevused tõelised vaimse arengu ja pseudoarengutee vahel, millised on tunnused, et kiiresti välja sõeluda peened momendid, märgata, teha järeldused... ning veidi muuta ka oma kurssi?
Kõik on lihtne...
Vaimne inimene tugevdab oma hinge, aga pseudo-vaimne – oma ego.
Vaimne kasvab sisemiselt, pseudo-vaimne kogub väliseid atribuute, et näha välja vaimne.
Vaimne muutub endale ja teistele lähedasemaks, ilmutab oma omadusi Maa peal ja Maa heaks, aga pseudo-vaimne kaotab sideme kõigega, pidades seda enda väljavalituseks.
Pseudovaimsuse tunnused:
Enda teistega võrdlemine vaimsuse taseme järgi: „No imetle vaid seda inimest, ta on nii ebateadlik. Fuih!”
Inimeste jagamine tumedateks ja heledateks, mustadeks ja valgeteks, omistades endale tedagi millise kategooria omadusi.
Sage ja tungiv kordamine, et ta kasutab ise mitte mõistust, vaid vaimseid-hingelisi omadusi: intuitsiooni, „kõhutunnet”, ettetundmist, kontakti vaimudega, esivanematega, loeb märke ka juhuslikult avatud raamatulehelt. Näiteks telefoniga suheldes alustada kõnet tingimata fraasist: „Minu intuitsioon ütles mulle, mida sa tahtsid minult kuulda.”
Selliste sõnade kasutamine, mis teistele vähe tähendavad, kuid nii, et justkui need oleks täiesti iseenesestmõistetavad. Näiteks: „Sul on vaja puhastada sahasrarat, karmat või veel midagi” või et „minu kundalini helendab üleni, ilmselt seeõttu, et Mars on täna Saturnis” ja muud selletaolised väljendid, kuid kui küsida, et mis siis täpsemalt toimub, et mis milleks – siis normaalset ja lihtsat vastust ei saagi.
Religiooni või muu süsteemi eitamise demonstreerimine koos hiljuti õpitud karmi ja fanaatilise esitamisega.
Üldteada fraaside kasutamine igapäevases vestluses. Näiteks: „Kõiksus armastab sind”, „palvetan sinu eest”, „saadan sulle valget valgust”, „OM”, „mu kallis ja armas”. Vabandades ja õigustades oma tegusid sõnadega: „elan seda läbi”, „see on minu karma”, „saatuse eest ei pääse” jne.
Oma vaadete maailmale pealesurumine. Esoteerilise anateemi (nö „kirikuvande”) alla panemine juhul, kui inimene ei ole tahtnud minna tõelist ja õiget rada mööda, needes sõnadega: „Noh mädane siis oma sansara rattal!”
Oma elu täitmine uute asjade ja atribuutidega, mida on näinud erinevates kohtades: küünlad, viiruk, amuletid, laulvad tassid, Ali-Baba püksid jne. Kusjuures riietuses domineerib violetne/lilla või valge värv.
Kuulsate meistrite jäljendamine. Eriti neile inimestele, kes tõenäoliselt ei ole ise allikaga tuttavad. Tehes nii iseennast „edasijõudnud meistriks”, ennast reklaamides ja pidevate juttudega sellest, millised „maagilised” asjad toimusid kuskil seal, konkreetselt täpsustamata.
Soov kohe teisi õpetama hakata ja oma „teadmisi” raha teenima panna.
Manipulatsioonid, soovituste pealesurumine, hirmu esilekutsumine ja „istutamine” teise inimesega suhtlemisse ning tema omaduste ümbertöötlemisse.
Tegelemine teiste tervendamise ja teraapiaga, kui iseenda oma ei ole läbi töötatud.
Aktiivne kaitse ja õigustus „mitte midagi ei ole teha”, nimetades seda vabaduseks: „Töö? Mis töö? Ei, töö on orjade jaoks, aga mina olen vaba. Muide, anna raha metroo jaoks!”
Uuenduslike treeningute ja voolude õppimine, reitinguga „kõike ja kõigis ilmingutes..”
Selliseid momente on palju ja kõik see on normaalne igaühe jaoks.
Seepärast lihtsalt olgem tähelepanelikud ja märgakem neid momente enda juures.
Ning lihtsalt elage lihtsalt ja rõõmu täis elu. Edu!
***
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.