Vaatlus on inimeste jaoks üks olulisemaid oskusi.
Inimene, kes oskab hästi vaadelda, võib saada väga efektiivseks, edukaks ja õnnelikuks inimeseks.
Kuid selleks tuleb kõigepealt mõista - mis asi on vaatlemine ja milliseid mõjusid see annab?
Mis see vaatlus siis on? Kummalisel kombel on sellele küsimusele võimatu kohe vastata, see mõiste tundub liiga ilmne...
 |
| ranibu.ru/ |
Vaatlusel tundub olevat kaks omadust:
1) Tegevusetus.
2) Tähelepanu suunamine sündmuste maksimaalsele arvule.
Esimese punktiga on kõik enam-vähem selge: kui me vaatleme, ei tohi me sekkuda vaadeldud protsessidesse. Vastasel juhul rikutakse "katse puhtust". Ja vaadelda tegevust samaaegselt tegutsedes, on praktiliselt võimatu.
Teine punkt on veidi keerulisem. See seisneb selles, et me ei keskenda oma tähelepanu millelegi konkreetsele, vaid laseme sellel kõiges toimuvas võimalikult palju ja mitmekesiselt „ringi jalutada“. St püüame oma tähelepanuga haarata võimalikult paljusid sündmusi. Kas üheaegselt või kordamööda.
Milleks seda kõike vaja on? Aga selleks, et ainult vaadeldes saame üldse midagi õppida ehk teada saada.
Kuidas me midagi teada saame? Vaatlemise kaudu.
Näiteks peame valgusfoori jälgima, et teada saada, milline tuli põleb. Peame taevast jälgima, et teada saada, milline on ilm. Peame inimesi jälgima, et teada saada, millised inimesed nad on.
Pealegi võib ja peaks vaatlema mitte ainult välist, vaid ka sisemist maailma. Oma mõtteid, emotsioone, tegusid, aistinguid. Võite vaadelda isegi tähelepanu - vähemalt trajektoori, mida mööda see liigub. Ja seega, iseennast tundma õppima.
Siinkohal saab küsida: miks üldse midagi õppida ehk teada saada? Vastus on lihtne: ainult siis, kui midagi õpime, saame võimaluse seda parandada. Alles asju jälgides saame neid asju paremaks muuta. Alles oma käitumist jälgides saame oma käitumist parandada.
Ainult siis, kui jälgime oma aistinguid, saame oma aistinguid parandada. Alles teiste inimeste vaatlemisel saame oma suhteid teiste inimestega parandada. Ja nii edasi.
See tähendab, et kõik muudatused - need on vaatluse tagajärjed. Ilma vaatlemiseta ei saa midagi muuta. Ning vastupidi - mõned asjad muutuvad lihtsalt seetõttu, et me neid jälgime. Vähemalt mis puudutab enda jälgimist. Näiteks hakkavad meie tunded, emotsioonid ja teod muutuma kohe, kui hakkame neid jälgima.
Veel üks asi, mida on oluline teada vaatluse kohta. See, et vaadeldes ei tea me kunagi, millist teavet saame. See tähendab, et me jälgime mitte selleks, et midagi kindlat teada saada, vaid vastupidi - selleks, et saada mingit uut informatsiooni, mis on meile veel tundmatu. Vaatlemine – see on igasuguse teabe saamine, mida õnnestub teada saada.
Vaatlev inimene on nagu videokaamera. Ta ei reageeri sündmustele ega loo nende kohta arvamusi. Ta lihtsalt tajub neid ja jätab meelde - see on ka kõik. Tema eesmärk pole midagi teha, vaid midagi õppida. Ja alles siis teadasaadu põhjal - teha.
Vaatlemine õpetab meile rahu ja erapooletust. Me ei hinda sündmusi - me lihtsalt vaatleme neid.
Meie eesmärk on uuringud, mitte šabloonne reageerimine. Esmalt saame teavet ja alles siis selle tulemuste põhjal otsustame, mida teha.
Kui me kunagi ei jälgi, muutub meie käitumine äärmiselt üksluiseks. Sest me ei saa uut informatsiooni, mis tähendab, et meil pole kusagilt võtta uusi tegutsemisi. Sest iga leiutamine nõuab algandmeid. Kui mingeid algandmeid ei saa, siis ei saa te midagi leiutada. Just vaatlus viib inimese loovuse juurde.
Seega – vaatlemine on inimese oskustest kõige olulisem.
Õppige jälgima ja olete üllatunud, kui palju uut võite teada saada. Aga kui saate teada palju uut, siis saate seda kõike kohe ka kasutada.
***
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.