Kellelegi ilmselt ei ole võõras nähtus, et mingil ajal kipuvad asjad kas paigal seisma või allamäge minema või et meile hakkab tunduma, et me oleme „välja kasvanud”.
Sageli püüame vägisi veel vanamoodi toimida, püüdes säilitada...
Aga aeg ei püsi paigal, vaid liigub, sündmused muutuvad, vormid ja manifestatsioonid muutuvad.
Kogu universum on pidevas muutumisprotsessis.
Meie viime läbi samu muutusi.
 |
| http://joeditzel.com/wp-content/uploads/2015/06/unsplash-man-above-clouds-image_005.jpg |
Nulli läbimine tähendab, et vanad programmid, mida kasutasite, enam ei tööta ja uued on endiselt alles ühenduse loomise etapis.
Nii jõuab millalgi paratamatult kätte aeg ja saate aru, et teie huvid on arengu kulgu muutnud.
Nii juhtub, kui mõistad äkki, et oled mingist asjast juba välja kasvanud.
Tööst, mida käisid tegemas pikka aega. Suhetest. Projektist või ettevõttest.
Need on kõik vormid.
Sageli vahetavad sel perioodil inimesed oma töökohta, ametit või partnerit.
See on valiku hetk: uued vaated, visioonid, keskkonnad, emotsioonid.
Paljud inimesed kardavad oma oleku nullimisprotsessi ja käsitlevad seda nähtust sageli negatiivsest küljest.
Nullimine toimub meiega aga pidevalt, mõjutades paljusid elu aspekte.
Kui me lõpetame selle protsessi kartmise ja uurime selle sügavust, puudutame meis toimuvate muutuste aktsepteerimist ja vaigistamist, siis tunnistame toimuvat loomuliku lähtestamisena.
Teadvuse arengu ja kasvamisega seoses kasvab inimene loomulikul teel välja kõigest.
Meie kogemus mis tahes vormiga seoses teeb läbi lõppstaadiumi ja tekib sisemine sügav vajadus edasise kasvu ja arengu järele.
Meie kogemus ükskõik millises vormis kukub varem või hiljem kokku või võetakse see ära erineval viisil, eriti siis, kui me ise ei tee “oma” üleminekut ja sellele vastu seisame.
Elu ei seisa paigal ja muutused on ainus asi, mis on muutunud püsivaks.
Ja kui te pole valmis muutusi tegema, siis hakkate kas degradeeruma või hakkab elu ise sundima teid muutusi tegema, kuid need meetodid ei paku sel juhul rõõmu: töö, lähedase, ettevõtte jne kaotus.
Seega elu loob siis ise tingimused, kus meil lihtsalt pole muud valikut kui oma teadmistega edasi liikuda.
Areng ei peatu kunagi, isegi kui on seisak, kaotused ja regressioon. Kõik see ainult julgustab meid otsima üha uusi vorme oma loominguliseks manifestatsiooniks, peenest tihedaks ja materiaalseks.
Vormide muutmise teel on peamiseks komistuskiviks peatatud olek ehk seisak, milles saate aru, et „te ei saa ega või seda enam teha”, kuid te veel ei tea, kuhu minna ja mida teha.
Inimesed kirjeldavad väga sageli kui nullimise olekut, millega ühel või teisel viisil kaasnevad tõsised kujumuutused.
See võib olla seotud töö, elustiili ja kõige muutumisega. Nullimine võib kesta nädal, kuu või mõnikord mitu aastat ja kui proovime seda protsessi vältida.
Näiteks kui inimene otsustab muuta oma elukutset, elustiili või perekonda, võib nullimine kesta kauem kui üks aasta.
Kui inimene ei luba muutustel tulla, siis puutub ta paratamatult kokku melanhoolia, laiskuse, meeleolu languse, energiakao, meeleheite, usu kaotamisega iseendasse, ellu, inimestesse.
Enamiku inimeste jaoks kaasneb nullimisega rahaline langus, paljude komplekside ja hirmude läbitöötamine ning mitmesugused kriisid suhetes.
Muutuste ajal jääme me kaotajaks siis, kui jätkame samade maailmaga suhtlemise meetodite kasutamist nagu mõned nädalad tagasi, paar kuud tagasi, mõned aastad tagasi.
Võite midagi teha või mitte midagi teha, kuid ühel päeval tuleb aeg, kui soovite midagi, võib-olla kakaod, siis soovite filmi vaadata, kuid mitte vana ja korduvalt üle vaadatut, vaid täiesti uut, just välja antud, siis soovite uusi kingi või kirjutate raamatu, võite isegi lõpetada kellegagi suhtlemise.
See on hetk, kui uued ehitised on peaaegu valmis ehitatud ja tööd alustatud.
Soovid on kõige mootor, mistõttu depressioon tekib siis, kui puuduvad soovid, pole arenemissoovi ja uut, vaid lihtsalt kleepud vana külge, aga see enam ei toimi, see ei paku naudingut.
Järgmisena tuleks lubada endal tahta, lihtsalt tahte kõike, isegi kui tundub, et selle saamine pole realistlik.
Kuidas saada aru, et nullimine on selja taha jäänud? Ümberringi saab tekkima palju uut.
Aga tundub, et selles elus liikumiseks on vaja jätta endale alati 5% nullimise tunnet.
Sest muidu on jälle võimalik millessegi kinni jääda: töösse, partnerisse, rahasse, asjadesse ja .... ja siis on jälle depressioon, kurbus, igatsus ja kurbus.
Nii et ärge heitke meelt - see on suurepärane aeg. Kohutav, pisut valus, kuid tõeliselt suurepärane!
Sel näiliselt seisaku ja põhja vajumise perioodil toimuvad kõige olulisemad muutused sisemuses, mille tugevust tunned ja hindad hiljem, vaadates tagasi.
See juhtub kiiremini, kui te kõik lahti lasete, lõpetate mõneks ajaks võitluse, kogute jõudu, puhkate , vabastate mõistuse sumina peas.
Selleks, et uue jõuga lükata end põhjas lahti, ülesse, uute horisontide poole.
Sel perioodil toimub võimas puhastumine mineviku vormide vanadest köidikutest.
Universum kontrollib uutele lahendustele pühendumist ja mõistus pakub teile perioodiliselt vana juurde naasmist. Lõksuna.
Ja et isegi mitte tugevad rahalised probleemid ei liigutaks teid, püüdke maha rahuneda ja ikkagi rahulikult edasi liikuda ilma igasuguse kiirenduseta.
Õppige iseennast ootama ja kuulama - see on sellel perioodil kõige olulisem.
Nullimine - juhtub meiega pidevalt.
Absoluutselt iga protsess vormide maailmas on üles ehitatud sellele põhimõttele. Alustades toidu tarbimisest kehas ja lõpetades sellesama organismi surmaga.
Ärge kartke nullimist. Kui tunnete, et on aeg vormi ehk kuju muuta, siis tehke seda.
Universum toetab teid selles püüdluses ...
Edu teile perioodiliste nullimiste teekonnal!
****
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.