Ornitoteraapia ehk teraapia linnulaulu abil

et.wikipedia.org/wiki/Roo-ritsiklind

Linnulaul ei jäta ühtegi inimest ükskõikseks. 

See rahustab, rõõmustab, tekitab romantilise tuju, tervendab inimese hinge ja isegi keha.

Meedikud seletaksid seda protsessi nii: kõrva kaudu satuvad helid aju kuulmispiirkonda ning erutavad seda, seejärel levib erutus ka peaaju ülejäänud osale. 

Et aju reguleerib nii või teisiti kogu organismi tegevust, mõjutavad peaajus toimuvad muutused absoluutselt kõiki füsioloogilisi protsesse.

Mõned arstid kasutavad ravis ka loodushelisid, nende hulgas linnulaulu. 

Kasu on sellest psüühiliste haiguste ravimisel. Vaheldusrikas veiklev ööbikulaul ei ole üksnes kuulamiseks, vaid on ka hea ravim depressiooni ja neurooside puhul, samuti aitab lahti saada peavalust. 

Ohakalinnu ja siisikese laul aitavad samuti neurooside puhul, kõrvaldavad ärrituvust ja väsimust.

Südame arütmia käes kannatavatel inimestel on kasulik kuulata kas laulurästaid, rootsiitsitajaid või metsvinte. 

Kroonilist hüpertooniat ravib musträstas oma rahuliku lauluga, samuti aitab selle linnu laul peavalu kõrvaldada. Selleks aga, et musträsta laulu kuulata, peab inimene metsas käima sageli.

Aprillis hakkavad helisema põldlõokesed, kelle meloodilised laulud mõjuvad väga rahustavalt. 

Maikuus võib jõgede kallastel kuulda pidevat leebet siristamist, mis sarnaneb ritsika saagimisega. See on ritsiklinnu laul, mis aitab närvisüsteemi ülierutuse korral, samuti sagenenud südamelöökide ja südame-veresoonkonna haiguste puhul.

Aga et ennast linnulauluga ravida, peame õppima ühe või teise linnu laulu eristama. 

Nii et enne kui minna parki või metsa, on kasulik kuulata linnulaulu heliplaatidelt. 

Seejärel proovida metsas eraldada tuttava linnu häält ja häälestuda teatud helilainele, jättes kõrvale ülejäänud helitausta.

Linnuhääli saab kuulata näiteks siin:

http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/ ja http://www.hot.ee/avianet/haaled.htm

Allikas: Virumaa teataja 2008

Jaga Facebookis Jaga Twitteris