Haldjalumi

Ta õrnalt, kuid meeleheitlikult

nii külmalt kirkalt suudleb

su tulikuuma janust ihu.

Imbub sulades sellesse,

tuiskab ringi verejõestikus,

lauldes loitsuna oma igavest,

kristalselt helisevat regilaulu

surmast, sünnist, armastusest.

Kuni ärkad ja tõused ülesse,
 

lumene, elus ning valge..


 
Ingrid Soosaar

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.

Copyright © Manaratas. Designed by OddThemes