Ta õrnalt, kuid meeleheitlikult
nii külmalt kirkalt suudleb
su tulikuuma janust ihu.
Imbub sulades sellesse,
tuiskab ringi verejõestikus,
lauldes loitsuna oma igavest,
kristalselt helisevat regilaulu
surmast, sünnist, armastusest.
Kuni ärkad ja tõused ülesse,
lumene, elus ning valge..
Ingrid Soosaar
Home Minu luule Haldjalumi
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)

Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.